Tähelepanekuid ja mõtteid TLÜ artiklite kogumikku "Haridusmõte" lugedes

Autorid

  • Edgar Krull

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.13

Kokkuvõte

"Haridusmõte" (2020) on TLÜ kirjastuses sarja "Acta Universitatis Talliensis Educatio" esmaväljaandena ilmunud artiklite kogumik. Teos on pühendatud saja aasta möödumisele õpetajakoolituse algusest Tallinna Ülikoolis. Koostaja ja toimetaja on professor Mati Heidmets. Teos annab põhjaliku ülevaate arengust ja saavutustest pedagoogilise mõtte ja õpetajakoolituse valdkonnas. Raamatu 19 artiklit jaotatult nelja ossa käsitlevad haridusmõtte kujunemist Eestis, uurimusi hariduse eri astmetel alusharidusest kuni täiskasvanuõppeni, psühholoogia lõimimisvõimalusi kasvatusteadustega ning tulevikuvisioone uurimistulemuste rakendamisel koolipraktikasse. Et hariduse valkonnale on omane mõtteviiside ja lahenduste paljusus, kajastuvad siingi haridusmõtte ja -praktika probleemid, suuremal või vähemal määral nähtuna artiklite autorite silme läbi. Kuid selline "kallutatus" pole puudus, vaid pigem voorus, mis innustab "Haridusmõtte" lugejat probleemidesse paremini süüvima ja alternatiivseid lahendusi kaaluma.

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Aaviksoo, J. (2017). Kui tõde hääletatakse. Postimees, 11.02.17.

Coussée, F. (2010). The saint, the poet, the lord and the cardinal. Learning from youth work’s history. Coyote. Youth Work, Training, Research & Policy, 15(2), 10–15.

Deng, Z. (2013). On Developing Chinese Didactics: A Perspective from the German Didaktik Tradition. Frontiers of Education in China, 8(4), 559–575. https://doi.org/10.1007/BF03396991

Eggen, P., & Kauchak D. (2016). Educational psychology: windows on classrooms (10th ed.) Boston: Pearson.

Gagné, R. M. (1985). The conditions of learning (4th ed.). New York: Holt, Rinehart & Winston.

Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes.

Hopmann, S. (2007). Restrained teaching: The common cores of Didaktik. European Educational Research Journal, 6(2), 109–124. https://doi.org/10.2304/eerj.2007.6.2.109

Kagan, J. (2017). Kolm kultuuri: Loodusteadused, sotsiaalteadused, ja humanitaarteadused 21. sajandil & Snow, C. P. (2017). Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Klafki, W. (2000). Didaktik analysis as the core of preparation. In I. Westbury, S. Hopmann & K. Riquarts (Eds.), Teaching as a reflective practice: The German Didaktik tradition (pp. 139–159). Mahwah, NJ: Erlbaum.

Must, O. (2016). Kas Eesti gümnaasiumid erinevad üksteisest oma õppetöö kvaliteedilt? Ettekanne välishindamise aastakonverentsil "Teel õppijakeskse hariduse poole". Aadressilt https://www.hm.ee/sites/default/files/olev_must.pdf.

Must, O. (2019). Mainekas kool ei ole tingimata parem kool. Postimees, 26. märts 2019.

Tyack, D. (1991) Public school reform: policy talk and institutional practice. American Journal of Education, 100(1), 1–19. https://doi.org/10.1086/444002

Wermke, W., & Forsberg, E. (2016). The changing nature of autonomy: Transformations of the late Swedish teaching profession. Scandinavian Journal of Educational Research, 61(2), 155–168. https://doi.org/10.1080/00313831.2015.1119727

##submission.downloads##

Avaldatud

2021-05-01

Kuis viidata

Krull, E. (2021). Tähelepanekuid ja mõtteid TLÜ artiklite kogumikku "Haridusmõte" lugedes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(1), 307–319. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.13

Väljaanne

Kd 9 Nr 1 (2021)

Rubriik

Raamatututvustus

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).