Soolised erinevused Eesti põhikooliõpilaste funktsionaalses lugemisoskuses

  • Helin Puksand
  • Krista Uibu
Märksõnad: kirjaoskus, funktsionaalne lugemisoskus, PISA, tekstimõistmise ülesanded, sooline erinevus

Kokkuvõte

Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu fookuses oli 2018. aastal funktsionaalne lugemisoskus, mille hindamisel kasutatakse eri situatsioonidel põhinevaid ja eri tüüpi tekste ning mille ülesanded nõuavad eri kognitiivsete protsesside rakendamist. Siinse uurimuse eesmärk oli kirjeldada poiste ja tüdrukute ülesannete sooritust teksti iseloomustava situatsiooni ja tekstitüübi ning ülesande lahendamisel eeldatava kognitiivse protsessi alusel. Uurimusest selgus, et tüdrukud lahendasid ülesandeid poistest paremini kõigi kriteeriumide alusel. Teksti situatsioon on suhtlussfäär, kuhu autentne tekst kuulub. Selle järgi edestasid tüdrukud poisse kõige rohkem töösituatsiooniga ülesannetes. Tekstitüüpide võrdluses avaldus suurim sooline erinevus tüdrukute kasuks dialoogilistel tekstidel põhinenud ülesannete lahendamisel. Selle põhjal, milliseid kognitiivseid protsesse lugemine aktiveerib, lahendasid tüdrukud poistest paremini ülesandeid, kus oli vaja esitada sõnasõnalist tähendust ning teha järeldusi teksti sisu ja vormi põhjal. Kõige väiksem erinevus ilmnes ülesannetes, mis eeldasid konflikti avastamist ja käsitlemist ning info kvaliteedi ja usaldusväärsuse hindamist. Nende ülesannete sooritusprotsent oli väike nii poistel kui tüdrukutel. Uurimuse tulemused võimaldavad anda õpetajatele ja õppematerjalide koostajatele soovitusi, millele õpilaste lugemisoskuse arendamisel tähelepanu pöörata ja missuguseid lugemisülesandeid kasutada.

PDF Summary

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

Banas, S., & Sanchez, C. A. (2012). Working memory capacity and learning underlying conceptual relationships across multiple documents. Applied Cognitive Psychology, 26(4), 594–600. https://doi.org/10.1002/acp.2834

Basabara, D., Yovanoff, P., Alonzo, J., & Tindal, G. (2013). Examining the structure of reading comprehension: Do literal, inferential, and evaluative comprehension truly exist? Reading and Writing, 26(3), 349–379. https://doi.org/10.1007/s11145-012-9372-9

Britton, B. K., & Gulgoz, S. (1991). Using Kintsch’s computational model to improve instructional text: Effects of reading inference calls on recall and cognitive structures. Journal of Educational Psychology, 83, 329–345. https://doi.org/10.1037/0022-0663.83.3.329

Brozo, W. G. (2006). Bridges to literacy for boys. Educational Leadership, 64, 71–74.

Brozo, W., Shiel, G., & Topping, K. (2007). Engagement in reading: Lessons from three PISA countries. Journal of Adolescent and Adult Literacy, 51(4), 304–315. https://doi.org/10.1598/JAAL.51.4.2

Brown, G., & Yule, G. (1983). Teaching the spoken language. Cambridge: Cambridge University Press.

Cain, K., & Oakhill, J. (2011). Matthew effects in young readers: Reading comprehension and reading experience aid vocabulary development. Journal of Learning Disabilities, 44(5), 431–443. https://doi.org/10.1177/0022219411410042

Cartwright, K. B., Lee, S. A., Taboada Barber, A., DeWyngaert, L. U., Lane, A. B., & Singleton, T. (2020). Contributions of executive function and cognitive intrinsic motivation to university students’ reading comprehension. Reading Research Quarterly, 55(3), 345–369. https://doi.org/10.1002/rrq.273

Euroopa Nõukogu (2007). Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

European Commission (2019). Key competences for lifelong learning. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Gee, J. P. (2012). Social linguistics and literacies: Ideology on discourses. London, New York: Routledge.

Guthrie, J. T. (2008). Reading motivation and engagement in middle and high school. In J. T. Guthrie (Ed.), Engaging adolescents in reading (pp. 1–16). Corwin Press.

Guthrie, J. T., & Wigfield, A. (2005). Roles of motivation and engagement in reading comprehension assessment. In S. G. Paris & S. A. Stahl (Eds.), Children’s reading comprehension and assessment (pp. 187–214). Routledge.

Harris, T. L., & Hodges, R. E. (Eds.). (1995). The literacy dictionary. The vocabulary reading and writing. Delaware: International Reading Association.

Hausenberg, A.-R., Ilves, M., Kaivapalu, A., Kerge, K., Kern, K., Kitsnik, M., Krall, I., Rummo, K., Rüütmaa, T. (2008). Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Ivey, G., & Broaddus, K. (2001). "Just plain reading": A survey of what makes students want to read in middle school classrooms. Reading Research Quarterly, 36(4), 350–377. https://doi.org/10.1598/RRQ.36.4.2

Johnson, D., & Kress, G. (2003). Globalisation, literacy and society: Redesigning pedagogy and assessment. Assessment in Education, 10 (1), 5–14. https://doi.org/10.1080/09695940301697

Keefe, E. B., & Copeland, S. R. (2011). What is literacy? The power of a definition. Research and Practice for Persons with Severe Disabilities, 36(3–4), 92–99. https://doi.org/10.2511/027494811800824507

Kerge, K. (2010). Keeleõppe sotsiokognitiivsest paradigmast. Teoses M. Kadakas (koost), Põhikooli valdkonnaraamat "Eesti keel ja kirjandus". Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Külastatud aadressil https://oppekava.ee/wp-content/uploads/2016/10/Keele%C3%B5ppe_sotsiokognitiivsest_paradigmast.pdf.

Kern, R. (2000). Literacy and language teaching. Oxford: Oxford University Press.

Kibui, A. W. (2012). Reading and comprehension in the African context: A cognitive enquiry. Limuru: Zapf Chancery Publishers Africa. https://doi.org/10.2307/j.ctvgc6073

Kirsch, I. (2001). The international adult literacy survey (IALS): Understanding what was measured. Educational Testing Service. https://doi.org/10.1002/j.2333-8504.2001.tb01867.x

Knobel, M. (2017). Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 8–30. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.02a

Kärbla, T. (2020). Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school. Dissertationes Pedagogicae Universitatis Tartuensis 35. Tartu: Tartu Ülikool.

Kärbla, T., Männamaa, M., & Uibu, K. (2020). Vocabulary and text comprehension levels: What should be considered in assessments?. Educational Psychology, 40(7), 875–892. https://doi.org/10.1080/01443410.2019.1703172

Kärbla, T., Uibu, K., & Männamaa, M. (2018). Pikilõikeline sissevaade eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmisülesannetesse. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6(1), 157–178. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.07

Litman, C., Marple, S., Greenleaf, C., Charney-Sirott, I., Bolz, M. J., Richardson, L. K., Hall, A. H., George, M., & Goldman, S. R. (2017). Text-based argumentation with multiple sources: A descriptive study of opportunity to learn in secondary English language arts, history, and science. Journal of the Learning Sciences, 26(1), 79–130. https://doi.org/10.1080/10508406.2016.1256809

Must, O., Must, A., Raudik, V. (2001). Lugemiskirjaoskus. Akadeemia, 7, 1431–1448.

National Assessment of Educational Progress (NAEP) (2019). Explore results from the 2019 NAEP reading assessment. Külastatud aadressil https://www.nationsreportcard.gov/ reading/?grade=4.

National Reading Panel (NRP) (2000). Teaching children to read: An evidence-based assessment of the scientific research literature on reading and its implications for reading instruction. Washington, DC: National Institute for Child Health and Human Development.

Oakhill, J. V., Cain, K., & Bryant, P. E. (2003). The dissociation of word reading and text comprehension: Evidence from component skills. Language and Cognitive Processes, 18(4), 443–468. https://doi.org/10.1080/01690960344000008

OECD (2008). Lugemisoskus. PISA 2009 raamdokument. Tallinn: REKK. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/02/Lugemisoskus__PISA_2009__Raamdokument.pdf.

OECD (2010). PISA 2009 results: What students know and can do – student performance in reading, mathematics and science. Paris: OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/9789264091450-en

OECD (2019a). PISA 2018 assessment and analytical framework. Paris: OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/b25efab8-en

OECD (2019b). PISA 2018 Released field treial and main survey new reading items. PARIS: OECD Publishing. Külastatud aadressil https://www.oecd.org/pisa/test/PISA-2018-Released-New-REA-Items.pdf.

OECD (2019c). PISA 2018 results (Volume I): What students know and can do. Paris: OECD Publishing. Külastatud aadressil https://www.oecd.org/education/pisa-2018-results-volume-i-5f07c754-en.htm

OECD (s.a.). Rapa Nui. Külastatud aadressil https://pisa2018-questions.oecd.org/platform/index.html?user=&domain=REA&unit=R551-RapaNui&lang=est-EST.

Pahl, K., & Rowsell, J. (2005). Literacy and education: Understanding the new literacy studies in the classroom. London: Paul Chapman Publishing.

Pandis, M., & Vernik-Tuubel, E.-M. (2004). Funktsionaalne kirjaoskus. Teoses A. Ots (toim), Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis (lk 163–184). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pedaste, M., Uibu, K., Rannikmäe, M., & Tagamets, E. (2019). Kuidas toetada tasemetöödega aineõppes üldiste oskuste kujunemist? Riigikogu Toimetised, 40, 125−134.

PIRLS (2016). Progress in international reading literacy study (PIRLS) 2016. International results in reading. Külastatud aadressil http://timssandpirls.bc.edu/pirls2016/international-results/pirls/student-achievement/

Puksand, H. (2011). Eesti koolinoorte lugemisharjumused meedia näitel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 179−195. https://doi.org/10.5128/ERYa7.11

Puksand, H. (2014a). Lugemisoskuse hindamine PISA uuringus. Oma Keel, 1(28), 76−82.

Puksand, H. (2014b). Teismeliste lugemisoskuse mõjutegurid. Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid 78. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Puksand, H. (2019). Lugemine. Teoses G. Tire (toim). PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes (21−42). Tallinn: Innove.

Richter, T., & Rapp, D. N. (2014). Comprehension and validation of text information: Introduction to the special issue. Discourse Processes, 51(1–2), 1−6. https://doi.org/10.1080/0163853X.2013.855533

Rutherford, L., Merga, M. K., & Singleton, A. (2018). Influences on Australian adolescents’ recreational reading. Australian Journal of Language and Literacy, 41(1), 44–56.

Sabatini, J., O’Reilly, T., Weeks, J., & Wang, Z. (2020). Engineering a twenty-first century reading comprehension assessment system utilizing scenario-based assessment techniques. International Journal of Testing, 20(1), 1–23. https://doi.org/10.1080/15305058.2018.1551224

Sahin, A. (2013). The effect of text types on reading comprehension. Mevlana International Journal of Education, 3(2), 57–67. https://doi.org/10.13054/mije.13.27.3.2

Schleicher, A. (2019). PISA 2018: Insights and interpretations. Paris: OECD Publishing. Külastatud aadressil https://www.oecd.org/pisa/PISA%202018%20Insights%20and%20Interpretations%20FINAL%20PDF.pdf.

Schwabe, F., McElvany, N., & Trendtel, M. (2015). The school age gender gap in reading achievement: Examining the influences of item format and intrinsic reading motivation. Reading Research Quarterly, 50(2), 219–232. https://doi.org/10.1002/rrq.92

Scribner, S. (1984). Literacy in three metaphors. American Journal of Education, 93, 6–21. https://doi.org/10.1086/443783

Simkin, M. G., & Kuechler, W. L. (2005). Multiple‐choice tests and student understanding: What is the connection? Decision Sciences Journal of Innovative Education, 3(1), 73–98. https://doi.org/10.1111/j.1540-4609.2005.00053.x

Street, B. V. (1984). Literacy in theory and practice. Cambridge, New York, Melbourne: CUP.

Zwaan, R. A., & Singer, M. (2003). Text comprehension. In A. C. Graesser, M. A. Gernsbacher, & S. R. Goldman (Eds.), Handbook of discourse processes (pp. 89−127). Routledge.

Temizyürek, F. (2008). The impact of different types of texts on Turkish language reading comprehension at primary school grade eight students. Eurasian Journal of Educational Research, 30, 141–152.

Tett, L., & St.Clair, R. (2010). Adult literacy education. In P. Peterson, E. Baker, & B. McGaw (Eds.), International Encyclopedia of Education (pp. 107–112). Elsevier. https://doi.org/10.1016/B978-0-08-044894-7.00019-1

Tire, G., Puksand, H., Henno, I., & Lepmann, T. (2010). PISA 2009-Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium.

UNESCO Institute for Statistics (2008). International literacy statistics: A review of concepts, methodology, and current data. Montréal, Canada: UNESCO Institute for Statistics.

White, S., Chen, J., & Forsyth, B. (2010). Reading-related literacy activities of american adults: Time spent, task types, and cognitive skills used. Journal of Literacy Research, 42, 276–307. https://doi.org/10.1080/1086296X.2010.503552

Yau, J. L. C., & Lee, P. Y. (2018). Achievement differences and gender gaps in reading motivation: An examination of Taiwanese adolescent readers of English as a foreign language. Taiwan Journal of TESOL, 15(1), 33–60.

Avaldatud
2021-11-01
Kuis viidata
Puksand, H., & Uibu, K. (2021). Soolised erinevused Eesti põhikooliõpilaste funktsionaalses lugemisoskuses. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(2), 47-71. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.03
Rubriik
Artiklid