Klassiõpetajate arusaamad õppiva organisatsiooni juhtimise distsipliinidest
Kokkuvõte
Organisatsiooni kui terviku juhtimise seisukohalt on oluline, et iga õpetaja oskaks hinnata oma arenguvajadusi ja -võimalusi, probleeme lahendada ning meeskonnas töötada. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised õppiva organisatsiooni juhtimise distsipliinide põhimõtted domineerivad klassiõpetajate arusaamades, ning arendada välja tõhusalt toimiva haridusasutuse juhtimise mudel indiviidi ja organisatsiooni tasandil. Toetudes Senge (1990) õppiva organisatsiooni juhtimise viiele distsipliinile, analüüsitakse artiklis põhikooli esimese kooliastme õpetajate mõttemudeleid ja süsteemse mõtlemise oskust, arusaamu isiklikust meisterlikkusest, ühisest visioonist ning meeskondlikust õppimisest. Uuringu valimi moodustab 47 kolmanda klassi õpetajat, kelle arusaamu ja hinnanguid uuritakse struktureeritud intervjuudega. Andmete analüüsimisel kasutatud muutuja- ja indiviidikesksed analüüsid võimaldavad leida erinevusi nii rühma keskmiste tulemuste tasemel kui ka eri profiiliga õpetajate rühmades. Uurimistulemustest selgub, et klassiõpetajad kirjeldavad põhjalikumalt õppiva organisatsiooni indiviidi tasandi distsipliine, seevastu organisatsiooni tasandi distsipliinide kirjeldused on pinnapealsemad. Tulemustele tuginedes saab arendada välja tõhusa haridusasutuse juhtimise mudeli.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Ahonen, M., & Kaseorg, M. (2007). Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni rakendamine mikro- ja väikeettevõtete näitel. Eesti sotsiaalteaduste VII aastakonverents, 23.-24.11.07, Tartu. Külastatud aadressil http://oeiax4.nw.eenet.ee/esso4/20404.pdf.
Åkerlind, G. S. (2003). Growing and developing as a university teacher – Variation in meaning. Studies in Higher Education, 28(4), 375-390. doi: http://dx.doi.org/10.1080/0307507032000122242
Allen, D. (1996). Why learning organizations work. Edinburgh: Edinburg University.
Anderson, D. F., Bryson, J. M., Richardson, G. P., Ackermann, F., Eden, C., & Finn, C. B. (2006). Integrating modes of systems thinking into strategic planning. Education and practice: Thinking persons’ institute approach. Journal of Public Affairs Education, 12(3), 265-293. Retrieved from http://www.albany.edu/~gpr/JPAE06.pdf.
Appelbaum, S. H., & Goransson, L. (1997). Transformational and adaptive learning within the learning organization: A framework for research and application. The Learning Organization, 4(3), 115-128. doi: http://dx.doi.org/10.1108/09696479710182803
Bergman, L. R., Magnusson, D., & El-Khouri, B. M. (2003). Studying individual development in an interindividual context: A person-oriented approach. Mahwah, London: Lawrence Erlbaum Associates.
Bergman, L. R., & Wångby, M. (2014). Indiviidile suunatud käsitlusviis: lühike teoreetiline ja praktiline juhend. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 7-28. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.02
Bui, H., & Baruch, Y. (2010). Creating learning organizations: A systems perspective. The Learning Organization, 17(3), 208-227. doi: http://dx.doi.org/10.1108/09696471011034919
Chang, R. Y. (1994). Success through teamwork: A practical guide to international team dynamics. Irvine, CA: Chang Associates.
Cheng, Y. C., & Tsui, K. T. (1999). Multimodels of teacher effectiveness: Implications for research. The Journal of Educational Research, 92(3), 141-150. doi: http://dx.doi.org/10.1080/00220679909597589
Chiva, R., Alegre, J., & Lapiedra, R. (2007). Measuring organizational learning capability among the workforce. International Journal of Manpower, 28(3/4), 224-242.
Cohen, L., Manion, L., & Morrison, K. (2007). Research methods in education (6th ed.). London, New York: Routledge.
Crainer, S. (1998). Key management ideas: The thinkers that changed the management world (3rd ed.). London: Pitman Publishing.
Crevani, L., Lindgren, M., & Packendorff, J. (2010). Leadership, not leaders: On the study of leadership as practices and interactions. Scandinavian Journal of Management, 26(1), 77-86. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.scaman.2009.12.003
Darling-Hammond, L. (2000). Teacher quality and student achievement: A review of state policy evidence. Education Policy Analysis Archives, 8(1), 1-44. doi: http://dx.doi.org/10.14507/epaa.v8n1.2000
DiBella, J. A. (1995). Developing learning organizations: A matter of perspective. Academy of Management Best Papers Proceedings, 287-290. doi: http://dx.doi.org/10.5465/AMBPP.1995.17536560
Elenurm, T. (2004). Senge salapärane teooria. Director, veebruar. Külastatud aadressil http://www.director.ee/senge-salaprane-teooria/.
Eley, M. G. (2006). Teachers’ conceptions of teaching, and the making of specific decisions in planning to teach. Higher Education, 51(2), 191-214. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s10734-004-6382-9
Ellis, S., Globerson, S., & Parsons, B. (1997). Performance improvement in a project environment: A survey analysis. Project Management Institute Conference, Chicago October 1997.
Eteläpelto, A., Vähäsantanen, K., & Hökkä, P. (2015). How do novice teachers in Finland perceive their professional agency? Teachers and Teaching, 21(6), 660-680. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13540602.2015.1044327
Fullan, M., Galluzzo, G., Morris, P., & Watson, N. (1998). The rise and stall of teacher education reform. Washington, D.C.: American Associate of Colleges of Teacher Education.
Garvin, D. A. (1993). Building a learning organization. Harvard Business Review, 71(4), 78-91.
Griego, O. V., Geroy, G. D., & Wright, P. C. (2000). Predictors of learning organizations: A human resource development practitioner’s perspective. The Learning Organization, 7(1), 5-12. doi: http://dx.doi.org/10.1108/09696470010313632
Guskey, T. R. (2002). Professional development and teacher change. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 8(3), 381-391. doi: http://dx.doi.org/10.1080/135406002100000512
Harrison, C. (2013). Collaborative action research as a tool for generating formative feedback on teachers’ classroom assessment practice: The KREST project. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 19(2), 202-213. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13540602.2013.741839
Karm, M., & Remmik, M. (2013). Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad fotointervjuude põhjal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1, 124-155. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2013.1.07
Kasl, E., Marsick, V. J., & Dechant, K. (1997). Teams as learners: A research-based model of team learning. The Journal of Applied Behavioral Science, 33(2), 227-246. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0021886397332010
Kets de Vries, M. (2002). Juhtimise müstika. Tallinn: Pegasus.
Khader, F. R. (2012). Teachers’ pedagogical beliefs and actual classroom practices in social studies instruction. American International Journal of Contemporary Research, 2(1), 73-92.
Kiedrowski, P. J. (2006). Quantitative assessment of a Senge learning organization intervention. The Learning Organization, 13(4), 369-383. doi: http://dx.doi.org/10.1108/09696470610667742
Killion, J., & Roy, P. (2009). Becoming a learning school. Oxford, OH: National Staff Development Council.
Kim, D. H. (1993). The link between individual and organizational learning. Sloan Management Review, 35(1), 37-50. Retrieved from http://ejournal.narotama.ac.id/files/The%20Link%20Between%20Individual%20and%20Organizational%20Learning.pdf.
Koch, R. (2000). 80:20 printsiip: Kuidas saavutada vähemaga rohkem. Tallinn: TEA.
Kofman, F., & Senge, P. M. (1993). Communities of commitment: The heart of the learning organization. Organizational Dynamics, 22(2), 5-23. doi: http://dx.doi.org/10.1016/0090-2616(93)90050-B
Koni, I., & Krull, E. (2013). Õppetöö planeerimisoskuste modelleerimine ning hindamine algajatel ja kogenud õpetajatel. E. Krull, Ä. Leijen, M. Lepik, J. Mikk, L. Talts, & T. Õun (toim.), Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Projekti "Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine" tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 186-206). Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005). Levels in reflection: Core reflection as a means to enhance professional growth. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 11(1), 47-71. doi: http://dx.doi.org/10.1080/1354060042000337093
Kukk, A. (2010). Õppekava eesmärkide saavutamine üleminekul lasteasutusest kooli ning I kooliastmes õpetajate hinnanguil (doktoritöö). Tallinna Ülikool, Tallinn. Külastatud aadressil http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:62301.
Kuusk, T. (2008). Õppekava integratsiooni võimalusi. Külastatud aadressil http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/juhend_6ppekava_integratsioon.pdf.
Lampert, M. (1997). Teaching about thinking and thinking about teaching, revisited. In V. Richardson (Ed.), Constructivist teacher education: Building a world of new understandings (pp. 84-107). London: The Falmer Press.
Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., & Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.
Marinah, A., & Omar, A. K. (2004). School as a learning organization: A reality or merely myth? Paper presented at the 3rd Asian Conference of the Academy of HRD, 20.-23. November, Seoul, Korea.
Martin, S. (2005). Sustainability, systems thinking and professional practice. Systemic Practice and Action Research, 18(2), 163-171. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s11213-005-4156-7
Meglino, B. M., & Ravlin, E. C. (1998). Individual values in organizations: Concepts, controversies, and research. Journal of Management, 24(3), 351-389. doi: http://dx.doi.org/10.1177/014920639802400304
Montuori, L. A. (2000). Organizational longevity – Integrating systems thinking, learning and conceptual complexity. Journal of Organizational Change Management, 13(1), 61-73. doi: http://dx.doi.org/10.1108/09534810010310249
Mumford, A. (1992). Individual and organizational learning: The pursuit of change. Management Decision, 30(6). doi: http://dx.doi.org/10.1108/EUM0000000000110
Nevis, E. C., DiBella, A. J., & Gould, J. M. (1995). Understanding organizations as learning systems. Sloan Management Review, Winter, 73-85.
Nikkanen, P., & Lyytinen, H. K. (2005). Õppiv kool ja enesehindamine. Töövahendeid haridusasutuste arendamiseks. El Paradiso.
Nonaka, I. (2007). The knowledge creating company. Harvard Business Review, July-August. Retrieved from https://hbr.org/2007/07/the-knowledge-creating-company.
Pajares, M. F. (1992). Teachers’ beliefs and educational research: Cleaning up a messy construct. Review of Educational Research, 62(3), 307-332. doi: http://dx.doi.org/10.3102/00346543062003307
Pecar, Z., Cervai, S., & Kekäle, T. (2009). Developing an European quality assessment tool for schools. Total Quality Management Journal, 21(3), 284-296. doi: http://dx.doi.org/10.1108/17542730910953059
Pedler, M., Bourgoyne, J., & Boydell, T. (1991). The learning company: A strategy of sustainable development. London: McGraw-Hill.
Pijl, S. J. (2010). Preparing teachers for inclusive education: Some reflections from the Netherlands. Journal of Research in Special Educational Needs, 10(1), 197-201. doi: http://dx.doi.org/10.1111/j.1471-3802.2010.01165.x
Pont, B., Nusche, D., & Moorman, H. (2009). Koolijuhtimise täiustamine. 1. osa: poliitika ja praktika. OECD, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (eestikeelne väljaanne). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/koolijuhtimise_taiustamine.pdf.
Rogers, B. (2002). Teacher leadership and behaviour management. London: Paul Chapman Publishing.
Roots, H. (2004). Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. Euroopalik valitsemine: Eesti väljakutsed ja valikud. Acta Politica, 1, 147-162.
Roots, H., Sarv, E-S., & Loogma, K. (2008). Õppeasutus kui õppiv organisatsioon. M. Kitsing (toim.), Õppeasutuse sisehindamine (lk 5-43). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Saadoja, K. (2013). Õpetajate ühendused ja võrgustike koostöö. Innove uudiskiri, 18, september. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/et/yldharidus/esf-programmid/yldhariduse-pedagoogide-kvalifikatsiooni-tostmine/uudiskiri/uudiskiri-18/opetajate-yhendused-ja-vorgustike-koostoo.
Salumaa, T. (2007). Representatsioonid organisatsioonikultuuridest Eesti kooli pedagoogidel muutuste protsessis (doktoritöö). Tallinna Ülikool, Tallinn.
Sanders, W. L., & Rivers, J. C. (1996). Cumulative and residual effects of teachers on future student academic achievement (Research Progress Report). Knoxville, University of Tennessee Value-Added Research and Assessment Center.
Scholtes, P. R. (1998). The leader’s handbook. Making things happen, getting things done. New York, NY: McGraw-Hill.
Schults, A. (2012). Pedagoogide tugisüsteem. Tartu: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond.
Senge, P. M. (1990). The fifth discipline: The art and practice of the learning organization. New York, NY: Doubleday.
Senge, P. M. (2006). The fifth discipline: The art & practice of the learning organisation. London: Random House Business Books.
Senge, P. M., Cambron-McCabe, N., Lucas, T., Smith, B., Dutton, J., & Kleiner, A. (2012). Schools that learn. New York, NY: CrownBusiness.
Senge, P. M., Kleiner, A., Roberts, C., Ross, R. B, & Smith, B. J. (2003). Viie distsipliini käsiraamat: strateegiad ja vahendid õppiva organisatsiooni loomiseks. Tartu: Fontese Kirjastus.
Siimon, A., & Vadi, M. (1999). Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
Stata, R. (1989). Organizational learning: The key to management innovation. Sloan Management Review, Spring, 63-74.
Toomela, A. (Ed.). (2010). Systemic person-oriented study of child development in early primary school. Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.
Torff, B., & Sessions, D. N. (2009). Principals’ perceptions of the causes of teacher ineffectiveness in different secondary subject. Teacher Education Quarterly, 36(3), 127-148.
Torokoff, M. (2008). Patterns of learning organisation – Estonian experience (Doctoral dissertation). Tartu Ülikool, Tartu. Retrieved from http://dspace.ut.ee/handle/10062/6379.
Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.
Wenglinsky, H. (2002). How schools matter: The link between teacher classroom practices and student academic performance. Education Policy Analysis Archives, 10(12). Retrieved from http://epaa.asu.edu/ojs/article/view/291/417.
Yang, B., Watkins, K. E., & Marsick, V. J. (2004). The construct of the learning organization: Dimensions, measurement, and validation. Human Resource Development Quarterly, 15(1), 31-55. doi: http://dx.doi.org/10.1002/hrdq.1086
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
