Õppetöö planeerimise oskuste modelleerimine ja küsimustiku väljatöötamine planeerimistegevuse uurimiseks

Autorid

  • Ingrid Koni
  • Edgar Krull

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2013.1.04

Märksõnad:

õppetöö planeerimine, õppetöö planeerimise modelleerimine, õpetajakoolitus, algajad õpetajad, meisterõpetajad

Kokkuvõte

Eduka õpetajatöö üks olulisi eeldusi on õppetöö planeerimise oskus, mille jaoks on vajalikud nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised. Paraku on õppetöö planeerimise uurimine osutunud teadlastele üsna keeruliseks ülesandeks. Ühelt poolt on selle põhjus planeerimise kui protsessi enda keerulisus, teisalt aga tõdemus, et kõike pole võimalik planeerida. Uurimuse eesmärk oli luua usaldusväärne küsimustik õpetajate planeerimisoskuste uurimiseks. Teoreetilise mudeli loomisel tugineti formaalse teadmisena Gage’i ja Berlineri (1998) õpetamise põhiülesannete mudelile ning õpetaja mõtlemisprotsesside avaldumisele kolmes õppetöö etapis (Eggen & Kauchak, 2013). Selle tulemusena koosneb küsimustik viiest suuremast teemavaldkonnast, milleks on eesmärkide määratlemine, õpilaste/klassi eripära arvestamine, õppimise ja motivatsiooni mõistmine ning saadud teadmiste rakendamine, õppemeetodite väljavalimine ja rakendamine ning õpitulemuste hindamine. Iga valdkonna küsimused on püstitatud mudeli alusel ja esitatud Likert-tüüpi viiepallilistel skaaladel.

PDF Summary

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Airasian, P. W. (1994). Classroom assessment (2nd ed.). New York: McGraw-Hill.

Ames, C. (1992). Classrooms: Goals, structures, and student motivation. Journal of Educational Psychology, 84(3), 261–271. http://dx.doi.org/10.1037/0022-0663.84.3.261

Berliner, D. C. (1994). Expertise: The wonder of exemplary performances. In J. N. Mangieri & C. Collins Block (Eds.), Creating powerful thinking in teachers and students: Diverse perspectives (pp. 161–186). Fort Worth: Harcourt Brace.

Carter, K. (1990). Teachers’ knowledge and learning to teach. In W. R. Houston, M. Haber- man & J. P. Silkula (Eds.), Handbook of research on teacher education (pp. 291–310). New York: Macmillan.

Clark, C. M., & Yinger, R. J. (1987). Teacher planning. In D. C. Berliner & B. V. Rosenshine (Eds.), Talks to teachers (pp. 342–365). New York: Random House.

Darling-Hammond, L., Hammerness, K., Grossman, P., Rust, F., & Shulman, L. (2005). The design of teacher education programs. In L. Darling-Hammond & J. Bransford (Eds.), Preparing teachers for a changing world: What teachers should learn and be able to do (pp. 390–441). San Francisco: Jossey-Bass.

Eggen, P., & Kauchak, D. (2013). Educational psychology: Windows on classrooms (9th ed.). Boston: Pearson.

Eraut, M. (1995). Schön shock: A case for reframing reflection-in-action? Teachers and Teaching: Theory and Practice, 1(1), 9–22.

Gage, N. L., & Berliner, D. C. (1998). Educational psychology (6th ed.). Boston: Houghton Mifflin Co.

Gagné, R. M., & Driscoll, M. P. (1992). Õppimise olemus ja õpetamine. Tartu: Tartu Ülikool.

Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/ akt/114012011002.

Husu, J., Toom, A., & Patrikainen, S. (2008). Guided reflection as a means to demonstrate and develop student teachers’ reflective competencies. Reflective Practice: International and Multidisciplinary perspectives, 9(1), 37–51. http://dx.doi.org/10.1080/14623940701816642

Kansanen, P. (1981). The way thinking is: How do teachers think and decide? In E. Ko- mulainen & P. Kansanen (Eds.), Classroom analysis: Concepts, findings, applications. Research Bulletin, 56, 31–38. Helsinki: University of Helsinki.

Kounin, J. (1970). Discipline and group management in classrooms. New York: Holt, Rinehart & Winston.

Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Krull, E., & Raudsepp, I. (2010). Perspectives for optimizing the school practicum for student teachers through a study of Dutch, Estonian and Finnish experiences. In J. Mikk, M. Veisson & P. Luik (Eds.), Teacher’s personality and professionalism (pp. 141–158). Frankfurt am Main: Peter Lang Publishers House.

Meijer, P. C., Verloop, N., & Beijaard, D. (1999). Exploring language teachers’ practical knowledge about teaching reading comprehension. Teaching and Teacher Education, 15(1), 59–84. http://dx.doi.org/10.1016/S0742-051X(98)00045-6

Meijer, P. C., Verloop, N., & Beijaard, D. (2002). Multi-method triangulation in a qualitative study on teachers’ practical knowledge: An attempt to increase internal validity. Quality and Quantity, 36(2), 145–167. http://dx.doi.org/10.1023/A:1014984232147

Põhikooli riiklik õppekava (2011). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/ 120092011009.

Schepens, A., Aelterman, A., & van Keer, H. (2007). Studying learning processes of student teachers with stimulated recall interviews through changes in interactive cognitions. Teaching and Teacher Education, 23(4), 457–472. http://dx.doi.org/10.1016/j.tate.2006.12.014

Schön, D. A. (1983). The reflective practitioner: How professionals think in action. New York: Basic Books.

Tyler, R. W. (1949). Basic principles of curriculum and instruction. Chicago: University of Chicago Press.

Weinstein, C., & Mignano, A, Jr. (1993). Elementary classroom management: Lessons from research and practice. New York: McGraw-Hill.

Yinger, R. J. (1980). A study of teacher planning. The Elementary School Journal, 80(3), 107– 127. http://dx.doi.org/10.1086/461181

Yinger, R. J., & Hendricks-Lee, M. S. (1998). Teacher planning, Approaches to. In T. Husén, T. N. Postlethwaite, B. R. Clark & G. Neave (Eds.), Education: The complete encyclopedia on CD-ROM: Elsevier Science Ltd.

##submission.downloads##

Avaldatud

2013-11-01

Kuis viidata

Koni, I., & Krull, E. (2013). Õppetöö planeerimise oskuste modelleerimine ja küsimustiku väljatöötamine planeerimistegevuse uurimiseks. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 1, 46–71. https://doi.org/10.12697/eha.2013.1.04

Väljaanne

Kd 1 (2013)

Rubriik

Artiklid

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).