Kutse- ja kõrgkoolides õppijate autonoomne motivatsioon ettevõtlusega alustamisel ning selle seosed enesejuhtimise, algatusvõime ja loovusega
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.07Märksõnad:
ettevõtlusõpe, autonoomne motivatsioon, ettevõtlusega alustamise motiivid, enesejuhtimine, algatusvõime, loovusKokkuvõte
Ettevõtluse kontekstis on oluline uurida, mis motiividel alustavad ettevõtjad tegutsemist ning kuidas need mõjutavad edasist ettevõtlusprotsessi. Motiivide uurimine seotuna teiste ettevõtluses oluliste pädevustega (nt enesejuhtimine, algatusvõime ja loovus) võimaldab paremini mõista motivatsiooni olemust ning pöörata kõne alustele teemadele tähelepanu juba ettevõtlusõppes. Uurimusega soovitakse rakendada eri valdkondades (nt haridus, psühholoogia, tervishoid) levinud ise määramisteooriat ettevõtlusõppes. Selleks uuritakse 497 kutse- ja kõrgkoolide
õppija kogemust ning motiive ettevõtlusega alustamisel, lähtudes autonoomse ja kontrollitud motivatsiooni teooriast ning sidudes valitud teoreetilise lähtekoha varem ettevõtluse kontekstis esile tõstetud pädevustega. Uurimistulemusena ilmneb, et õppijad, kes lähtuvad ettevõtlusega alustamisel pigem autonoomsele motivatsioonile viitavatest põhjustest, annavad kõrgemaid hinnanguid oma enese juhtimisoskuste, algatusvõime ja loovuse kohta. Seega võib autonoomse motivatsiooni teadlik toetamine ettevõtlushariduses olla seotud ka õppijate edasise parema toimetulekuga ettevõtlusmaastikul.
Allalaadimised
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).