Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmiste arengu seosed klassiõpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiiliga

Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus, Eve Kikas

Abstract


Õpilaste matemaatikateadmised ja nende areng sõltuvad paljudest individuaalsetest teguritest, aga ka õpetajaga seotud asjaoludest. Matemaatikateadmised algklassides määravad suuresti õpilase edasise edukuse matemaatikaga seotud õppeainetes. Õpetajate võimekususkumused ja tulemusootused mõjutavad seda, millised õpetamismeetodid õpetajad valivad ning kuidas õpilaste motivatsiooni suunavad. Algajate õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi on mõjutanud muu hulgas nii nende varasemad õppimiskogemused kui ka õpetajakoolitus. Artiklis lähtutakse ideest, et õpetajate uskumusi ja tulemusootusi tuleb käsitleda ühtse süsteemina ning erineva uskumuste profiiliga õpetajad avaldavad õpilastele erinevat mõju.

Uuringus osales 298 esimese klassi õpilast ja nende 15 klassiõpetajat, kes võtsid osa kutseaastaprogrammist. Õpilaste teadmisi testiti esimese klassi sügisel ja kevadel. Õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi uuriti sügisel. Uuringus osalenud õpetajad olid eelneva, kõiki kahel õppeaastal kutseaastaprogrammis osalenud noori õpetajaid hõlmava latentsete profiilide analüüsi tulemusel jaotatud võimekususkumuste ja tulemusootuste alusel kahte rühma: õpetajad, kes pigem ei usu võimekuse sünnipärasusse ja arvavad, et õpilaste head õpitulemused on tingitud õpetaja tööst (nn optimistlike uskumustega õpetajad), ning õpetajad, kes pigem usuvad võimekuse sünnipärasusse ega pea end õpilaste õpitulemuste eest vastutavaks (nn reserveeritud uskumustega õpetajad).

Töös analüüsisime konfiguraalse sagedusanalüüsi abil, kuidas on õpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiil seotud õpilaste teadmiste arenguga. Leidsime, et reserveeritud uskumustega õpetajate õpilaste seas on juhuslikust enam neid, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses teiste lastega võrreldes aasta jooksul oluliselt ei parane, ning juhuslikust vähem õpilasi, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses paranevad õppeaasta jooksul oluliselt. Optimistlike uskumustega õpetajate klassides oli juhuslikust vähem õpilasi, kes olid kooliaasta alguses küll heade matemaatikateadmistega, kuid kelle teadmised olid kooliaasta lõpus teistega võrreldes nõrgad. Töö tulemused näitavad noorte õpetajate võimekususkumuste mõju õpilaste teadmiste arengule ning juhivad tähelepanu tulevaste õpetajate võimekususkumuste ja nende mõju teadvustamisele õpetajahariduses.

Summary


Keywords


matemaatikateadmised, algklasside õpilased, õpetajate võimekususkumused ja tulemusootused, kutseaasta

Full Text:

PDF

References


Aus, K., Jõgi, A.­L., Poom­Valickis, K., Eisenschmidt, E., & Kikas, E. (avaldamiseks esitatud). Associations of newly qualified teachers’ beliefs with classroom mana­ gement practices and approaches to instruction over one school­year.

Bandura, A. (1977). Self­efficacy: Toward a unifying theory of behavioral change. Psychological Review, 84(2), 191–215. http://dx.doi.org/10.1037/0033­295X.84.2.191

Bandura, A. (1993). Perceived self­efficacy in cognitive development and functioning. Educational Psychologist, 28(2), 117–148. http://dx.doi.org/10.1207/s15326985ep2802_3

Bendixen, L. D., & Feucht, F. C. (2010). Personal epistemology in the class­ room: What does research and theory tell us and where do we need to go next. In L. D. Bendixen & F. C. Feucht (Eds.), Personal epistemology in the class- room: Theory, research, and implications for practice (pp. 555–586). New York: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511691904

Bergman, L. R., & El­Khouri, B. M. (2002). SLEIPNER: A statistical package for pattern-oriented analyses (Version 2.1). Stockholm: Stockholm University. Retrived from http://w3.psychology.su.se/sleipner/.

Blackwell, L. S., Trzesniewski, K. H., & Dweck, C. S. (2007). Implicit theories of intel­ ligence predict achievement across an adolescent transition: A longitudinal study and an intervention. Child Development, 78(1), 246–263. http://dx.doi.org/10.1111/j.1467­8624.2007.00995.x

Bodowski, K., & Farkas, G. (2007). Mathematics growth in early elementary school: The roles of beginning knowledge, student engagement, and instruction. The Ele- mentary School Journal, 108(2), 115–130. http://dx.doi.org/10.1086/525550

Brownlee, J., Schraw, G., & Berthelsen, D. (2011). Personal epistemology and teacher education: An emerging field of research. In J. Brownlee, G. Schraw, & D. Berthelsen (Eds.), Personal epistemology and teacher education (pp. 3–24). New York, London: Routledge.

Chan, K. (2004). Preservice teachers’ epistemological beliefs and conceptions about teaching and learning: Cultural implications for research in teacher education. Australian Journal of Teacher Education, 29(1), 1–13. http://dx.doi.org/10.14221/ajte.2004v29n1.1

Cooney, T. J., Shealy, B. E., & Arvold, B. (1998). Conceptualizing belief structures of preservice secondary mathematics teachers. Journal for Research in Mathematics Education, 29(3), 306–333. http://dx.doi.org/10.2307/749792

Denzine, G. M., Cooney, J. B., & McKenzie, R. (2005). Confirmatory factor analy­ sis of the Teacher Efficacy Scale for prospective teachers. British Journal of Edu- cational Psychology, 75(4), 689–708. http://dx.doi.org/10.1348/000709905X37253

Duncan, G. J., Dowsett, C. J., Claessens, A., Magnusson, K., Huston, A. C., Kle­ banov, P., ... Japel, C. (2007). School readiness and later achievement. Developmen- tal Psychology, 43(6), 1428–1446. http://dx.doi.org/10.1037/0012­1649.43.6.1428

Dweck, C. S., & Leggett, E. L. (1988). A social­cognitive approach to motivation and personality. Psychological Review, 95(2), 256–273. http://dx.doi.org/10.1037/0033­295X.95.2.256

Geary, D. C. (2011). Cognitive predictors of achievement growth in mathematics: A 5­year longitudinal study. Developmental Psychology, 47(6), 1539–1552. http://dx.doi.org/10.1037/a0025510

Georgiou, S. N. (2008). Beliefs of experienced and novice teachers about achieve­ ment. Educational Psychology: An International Journal of Experimental Educa- tional Psychology, 28(2), 119–131. http://dx.doi.org/10.1080/01443410701468716

Haridus­ ja Teadusministeerium (2007). Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013, perioodiks 2011–2013. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/index. php?03236.

Jonsson, A­C., Beach, D., Korp, H., & Erlandson, P. (2012). Teachers’ implicit theories of intelligence: Influences from different disciplines and scientific theories. Euro- pean Journal of Teacher Education, 35(4), 387–400. http://dx.doi.org/10.1080/02619768.2012.662636

Joram, E. (2007). Clashing epistemologies: Aspiring teachers’, practicing teachers’, and professors’ beliefs about knowledge and research in education. Teaching and Teacher Education, 23(2), 123–135. http://dx.doi.org/10.1016/j.tate.2006.04.032

Joram, E., & Gabriele, A. J. (1998). Preservice teachers’ prior beliefs: Transforming obstacles into opportunities. Teaching and Teacher Education, 14(2), 175–191. http://dx.doi.org/10.1016/S0742­051X(97)00035­8

Kagan, D. M. (1992). Implications of research on teacher belief. Educational Psycho- logist, 27(1), 65–90. http://dx.doi.org/10.1207/s15326985ep2701_6

Kikas, E., Peets, K., Palu, A., & Afanasjev, J. (2009). The role of individual and contex­ tual factors in the development of maths skills. Educational Psychology: An Inter- national Journal of Experimental Educational Psychology, 29(5), 541–560. http://dx.doi.org/10.1080/01443410903118499

Leroy, N., Bressoux, P., Sarrazin, P., & Trouilloud, D. (2007). Impact of teachers’ implicit theories and perceived pressures on the establishment of an autonomy supportive climate. European Journal of Psychology of Education, 22(4), 529–545. http://dx.doi.org/10.1007/BF03173470

Lightfoot, C., & Valsiner, J. (1992). Parental belief systems under the influence: Social guidance of the construction of personal cultures. In I. E. Siegel, A. V. McGilli­ cuddy­DeLisi, & J. J. Goodnow (Eds.), Parental belief systems: The psychological consequences for children (2nd ed., pp. 393–414). Hillsdale, New Jersey: Erlbaum.

Mueller, C. M., & Dweck, C. S. (1998). Praise for intelligence can undermine chil­ dren’s motivation and performance. Journal of Personality and Social Psychology, 75(1), 33–52. http://dx.doi.org/10.1037/0022­3514.75.1.33

Männamaa, M., Kikas, E., Peets, K., & Palu, A. (2012). Cognitive correlates of math skills in third­grade students. Educational Psychology: An International Journal of Experimental Educational Psychology, 32(1), 21–44. http://dx.doi.org/10.1080/01443410.2011.621713

Passolunghi, M. C., & Lanfranchi, S. (2012). Domain­specific and domain­general precursors of mathematical achievement: A longitudinal study from kinder­ garten to first grade. British Journal of Educational Psychology, 82(1), 42–63. http://dx.doi.org/10.1111/j.2044­8279.2011.02039.x

Sarrazin, P., Biddle, S. J. H., Famose, J. P., Cury, F., Fox, K., & Durand, M. (1996). Goal orientations and conceptions of the nature of sport ability in children: A social cognitive approach. British Journal of Social Psychology, 35(3), 399–414. http://dx.doi.org/10.1111/j.2044­8309.1996.tb01104.x

Shim, S. S., Cho, Y., & Cassady, J. (2013). Goal structures: The role of teachers’ achievement goals and theories of intelligence. The Journal of Experimental Edu- cation, 81(1), 84–104. http://dx.doi.org/10.1080/00220973.2011.635168

Taimalu, M., Kikas, E., Hinn, M., & Niilo, A. (2007). Teachers’ self­efficacy, teaching practices, and teaching approaches: Adaptation of scales and examining relations. In J. Mikk, M. Veisson, & P. Luik (Eds.), Teacher’s personality and professionality (pp. 123–140). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Tan, M., & Lan, O. S. (2011). Teaching mathematics and science in English in Malay­ sian classrooms: The impact of teacher beliefs on classroom practices and student learning. Journal of English for Academic Purposes, 10(1), 5–18. http://dx.doi.org/10.1016/j.jeap.2010.11.001

Von Eye, A., & Gutiérrez Peña, E. (2004). Configural frequency analysis: The search for extreme cells. Journal of Applied Statistics, 31(8), 981–997. http://dx.doi.org/10.1080/0266476042000270545

Wood, R., & Bandura, A. (1989). Impact of conceptions of ability on self­regulatory mechanisms and complex decision making. Journal of Personality and Social Psychology, 56(3), 407–415. http://dx.doi.org/10.1037/0022­3514.56.3.407

Summary




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.03

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee