Õpetajakoolituse üliõpilaste teadmiste, arusaamade, emotsioonide ja kogemuste avaldumine erivajadusi käsitlevates esseedes
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.08Märksõnad:
õpetajakoolitus, erivajadused, arusaamad, kogemused, temaatiline esseeKokkuvõte
Kaasava hariduse põhimõtte järgi on oluline, et õpetaja märkaks õpetamisel laste hariduslikke erivajadusi ja varieeriks nende järgi õpetamist. See, kuivõrd on õpetaja valmis õpetama erivajadusega õpilast, sõltub muu hulgas tema teadmistest, arusaamadest ja kokkupuutest erivajadusega. Artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas õpetajakoolituse üliõpilased kirjeldavad oma teadmisi, arusaamu, emotsioone ja kogemusi seoses erivajadustega. Valimisse kuuluvad kahe ülikooli 218 üliõpilast, kes lugesid erivajadusi käsitlevaid raamatuid ja kirjutasid selle põhjal temaatilise essee. Esseede analüüsimisel kombineeritakse induktiivset sisuanalüüsi ja konfiguratsioonilist sagedusanalüüsi. Rühma keskmiste tulemuste tasandil ilmneb, et üliõpilased kirjeldavad intellekti- ja liikumispuudeid mitmekesiselt, seevastu omi kogemusi käitumishäirete ja düsleksiaga väljendavad nad ühekülgsemalt. Indiviiditasandi analüüsidest nähtub, et liikumispuude mitmekülgsem kirjeldus võib tuleneda üliõpilaste kogemusest selle erivajadusega. Uurimistulemustest selgub ka, et oodatust rohkem on neid üliõpilasi, kes kirjeldavad ühelaadselt autismiga seotud emotsioone. Et kaasava hariduse idee rakenduks kooliharidussüsteemis, on oluline kujundada tulevaste õpetajate arusaamu, pöörates õpetajakoolituses sellele varasemast suuremat tähelepanu.
Allalaadimised
Viited
Abu-Hamour, B., & Muhaidat, M. (2013). Special education teachers’ attitudes toward inclusion of students with autism. The Journal of the International Association of Special Education, 14, 34–40.
Ashby, C. (2012). Disability studies and inclusive teacher preparation: A socially just path for teacher education. Research and Practice for Persons with Severe Disabilities, 37(2), 89–99.
Avramidis, E., Bayliss, P., & Burden, R. (2000). Student teachers’ attitudes towards the inclusion of children with special education needs in the ordinary school. Teaching and Teacher Education, 16(3), 277–293. https://doi.org/10.1016/S0742-051X(99)00062-1
Bazeley, P. (2013). Qualitative data analysis: Practical strategies. London: Sage.
Bergman, L. R., Magnusson, D., & El-Khouri, B. M. (2003). Studying individual development in an interindividual context: A person-oriented approach. Mahwah, London: Lawrence Erlbaum Associates.
Bergman, L. R., & Wångby, M. (2014). Indiviidile suunatud käsitlusviis: lühike teoreetiline ja praktiline juhend. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 7–28. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.02
Bhatnagar, N., & Das, A. (2014). Attitudes of secondary regular school teachers toward inclusive education in New Delhi, India: A qualitative study. Exceptionality Education International, 24(2), 17–30.
Black, N. E. (2004). Blessing or curse? Distance delivery to students with invisible disabilities. Journal of Library Administration, 41(1/2), 47–64. https://doi.org/10.1300/J111v41n01_05
Burke, K., & Sutherland, C. (2004). Attitudes toward inclusion: Knowledge vs. experience. Education, 125(2), 163–172.
Carter, B. B., & Spencer, V. G. (2006). The fear factor: Bullying and students with disabilities. International Journal of Special Education, 21(1), 11–23.
Cohen, L., Manion, L., & Morrison, K. (2007). Research methods in education (6th ed.). London, New York: Routledge.
Čagran, B., & Schmidt, M. (2011). Attitudes of Slovene teachers towards the inclusion of pupils with different types of special needs in primary school. Educational Studies, 37(2), 171–195. https://doi.org/10.1080/03055698.2010.506319
DeSimone, J. R., & Parmar, R. S. (2006). Middle school mathematics teachers’ beliefs about inclusion of students with learning disabilities. Learning Disabilities Research & Practice, 21(2), 98–110. https://doi.org/10.1111/j.1540-5826.2006.00210.x
Eha, P. (2010). Õpiabisüsteemide rakendumine ja õpetajate hoiakud Järvamaa põhikoolides (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/15880.
Eurostat (2016). Surmapõhjuste statistika. Külastatud aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Causes_of_death_statistics/et.
Gafoor, K. A., & Asaraf, M. P. (2009). Inclusive education: Does the regular teacher education programme make difference in knowledge and attitudes? Paper presented at the International Conference on Education, Research and Innovation for Inclusive Societies, 19–21 March, Dravidian University, Kuppam, Andhra Pradesh, India. Retrieved from http://files.eric.ed.gov/fulltext/ED507434.pdf.
Gehrke, R. S., Cocchiarella, M., Harris, P., & Puckett, K. (2014). Field experiences and perceptions of inclusion: Varying contexts, structures, and interpretations. Journal of the International Association of Special Education, 15(2), 85–93.
Greca, I. M., & Moreira, A. M. (2000). Mental models, conceptual models, and modelling. International Journal of Science Education, 22(1), 1–11. https://doi.org/10.1080/095006900289976
Haridus- ja Teadusministeerium (2016). Hariduslike erivajadustega õpilane. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/hariduslike-erivajadustega-opilane.
Hastings, R. P., & Oakford, S. (2003). Student teachers’ attitudes towards the inclusion of children with special needs. Educational Psychology: An International Journal of Experimental Educational Psychology, 23(1), 87–94. https://doi.org/10.1080/01443410303223
Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04
Kagan, D. M. (1992). Professional growth among preservice and beginning teachers. Review of Educational Research, 62(2), 129–169. https://doi.org/10.3102/00346543062002129
Kallaste, E. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Temaatiline raport. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Külastatud aadressil http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/Teemaraport-Statistiline-%C3%BClevaade-final.pdf.
Kikas, E., & Timoštšuk, I. (2016). Student teachers’ knowledge about children with ADHD and depression and its relations to emotions. Emotional and Behavioural Difficulties, 21(2), 190–204. https://doi.org/10.1080/13632752.2015.1069086
Kirk, S. A., Gallagher, J. J., & Anastasiow, N. J. (2003). Educating exceptional children. Boston, New York: Houghton Mifflin.
Kline, T. J. B. (2005). Psychological testing: A practical approach to design and evaluation. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications.
Kurtts, S. A., & Gavigan, K. W. (2008). Understanding (dis)abilities through children’s literature. Education Libraries: Children’s Resources, 31(1), 23–31.
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Lambe, J. (2007). Northern Ireland student teachers’ changing attitudes towards inclusive education during initial teacher training. International Journal of Special Education, 22(1), 59–71.
Levins, T., Bornholt, L., & Lennon, B. (2005). Teachers’ experience, attitudes, feelings and behavioural intentions towards children with special educational needs. Social Psychology of Education, 8(3), 329–343. https://doi.org/10.1007/s11218-005-3020-z
Maanso, V., Erelt, T., Kadakas, M., Kala-Arvisto, U., Kraav, I., Puksand, H., ... Unt, I. (koost.) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Markova, M., Pit-Ten Cate, I., Krolak-Schwerdt, S., & Glock, S. (2016). Preservice teachers’ attitudes toward inclusion and toward students with special educational needs from different ethnic backgrounds. The Journal of Experimental Education, 84(3), 554–578. https://doi.org/10.1080/00220973.2015.1055317
Mavropoulo, S., & Padeliadu, S. (2000). Greek teachers’ perceptions of autism and implications for educational practice: A preliminary analysis. Autism, 4(2), 173– 183. https://doi.org/10.1177/1362361300004002005
McAlpine, L. (2016). Miks kasutada narratiivi? Lugu narratiivist. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(1), 6–31. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.02
Meynert, M. J. (2014). Inclusive education and perceptions of learning facilitators of children with special needs in a school in Sweden. International Journal of Special Education, 29(2), 35–52.
Norwich, B. (2002). Education, inclusion and individual differences: Recognising and resolving dilemmas. British Journal of Educational Studies, 50(4), 482–302. https://doi.org/10.1111/1467-8527.t01-1-00215
Olney, M. F., & Kim, A. (2001). Beyond adjustment: Integration of cognitive disability into identity. Disability & Society, 16(4), 563–583. https://doi.org/10.1080/09687590120059540
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.
Richardson, V. (1996). The role of attitudes and beliefs in learning to teach. J. Sikula (Ed.), Handbook of research on teacher education (2nd ed., pp. 102–119). New York: McMillan.
Sari, H. (2007). The influence of an in-service teacher training (INSET) programme on attitudes towards inclusion by regular classroom teachers who teach deaf students in primary schools in Turkey. Deafness & Education International, 9(3), 131–146. https://doi.org/10.1179/146431507790559996
Schreier, M. (2012). Qualitative content analysis in practice. Los Angeles: Sage.
Seepter, K. (2010). Longitudinal study of cognitive influences of peers, teacher’s knowledge and parental expectations on pupils’ achievement: Impact on low-, averageand high-ability pupils. In Toomela, A. (Ed.), Systemic person-oriented study of child development in early primary school (pp. 25–−46). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.
Shah, R., Das, A. K., Desai, I. P., & Tiwari, A. (2016). Teachers’ concerns about inclusive education in Ahmedabad, India. Journal of Research in Special Educational Needs, 16(1), 34–45. https://doi.org/10.1111/1471-3802.12054
Sharma, U., Forlin, C., Loreman, T., & Earle, C. (2006). Pre-service teachers’ attitudes, concerns and sentiments about inclusive education: An international comparison of the novice pre-service teacher. International Journal of Special Education, 21(2), 80–93.
Specht, J., McGhie-Richmond, D., Loreman, T., Mirenda, P., Bennett, S., Gallagher, T., ... Cloutier, S. (2016). Teaching in inclusive classrooms: Efficacy and beliefs of Canadian preservice teachers. International Journal of Inclusive Education, 20(1), 1–15. https://doi.org/10.1080/13603116.2015.1059501
Swain, K. D., Nordness, P. D., & Leader-Janssen, E. M. (2012). Changes in preservice teacher attitudes toward inclusion. Preventing School Failure: Alternative Education for Children and Youth, 56(2), 75–81. https://doi.org/10.1080/1045988X.2011.565386
Ting, C., & Gilmore, L. (2012). Attitudes of preservice teachers towards teaching deaf and ESL students. Australian Journal of Teacher Education, 37(12), 46–56. https://doi.org/10.14221/ajte.2012v37n12.6
Toran, H., Westover, J. M., Sazlina, K., Suziyani, M., & Mohd Hanafi, M. Y. (2016). The preparation, knowledge and self reported competency of special education teachers regarding students with autism. Pertanika Journal of Social Science and Humanities, 24(1), 185–196.
Vaughn, S., Klingner, J., & Hughes, M. (2000). Sustainability of research-based practices. Exceptional Children, 66(2), 163–171. https://doi.org/10.1177/001440290006600202
Von Eye, A. (2000). Introduction to configural frequency analysis: The search for types and antitypes in cross-classifications. Cambridge: Cambridge University Press.
Vuran, S. (2014). Stories about children with disabilities: The writing process and the opinions of the storywriters. Eurasian Journal of Educational Research, 55, 137– 158. https://doi.org/10.14689/ejer.2014.55.9
Washburn, E. K., Binks-Cantrell, & Joshi, R. M. (2014). What do preservice teachers from the USA and the UK know about dyslexia? Dyslexia, 20(1), 1–18. https://doi.org/10.1002/dys.1459
Übius, Ü., Kall, K., Loogma, K., & Ümarik, M. (2014). Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: SA Innove. Külastatud aadressil http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).