Lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi

Autorid

  • Maiki Vanahans
  • Inge Timoštšuk
  • Krista Uibu

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.05

Märksõnad:

kultuuridevaheline pädevus, kultuuritundlik õpetamine, uussisserändaja, lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja

Kokkuvõte

Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppijate kaasatus mitmekultuurilises õpikeskkonnas sõltub õpetajate kultuuridevahelisest pädevusest ja valmidusest toetuda õpetamisel iga õpilase kultuurile, keelele ja huvidele. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 14 lasteaia- ja põhikooliõpetajalt, kellel on varasem uussisserändajate õpetamise kogemus. Andmete analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et õpetajate ettevalmistus peaks sisaldama praktilisi koolitusi, kuidas korraldada õpet mitmekultuurilises keskkonnas. Kuigi uussisserändajate õpetamise kogemust peeti arendavaks ja rikastavaks nii õpetajale kui ka lastele, siis õppeprotsessis ja õpikeskkonnas lapse kultuurilise taustaga enamasti ei arvestatud. Õpetajate kogemustest tuli esile koostöö olulisus juhtkonna, tugispetsialistide ja kolleegidega. Probleemina tajuti keelebarjääri, mis takistas nii laste arengu hindamist kui ka suhtlust uussisserändajast lapsevanemaga. Õpetajakoolituses tuleks kujundada õpetajate arusaamu kultuurilisest mitmekesisusest kui väärtuslikust õpikeskkonna ressursist, mida arvesse võttes on kõigi laste õppimine efektiivsem.

PDF Summary

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Abacioglu, C. S., Volman, M., & Fischer, A. H. (2019). Teachers’ multicultural attitudes and perspective taking abilities as factors in culturally responsive teaching. British Journal of Educational Psychology, 1–17. https://doi.org/10.1111/bjep.12328

Alumäe, T., Tilga, O., & Asadullah. (2018). Advanced rich transcription system for estonian speech. Baltic HLT.

Anderson, H., & Fees, B. S. (2018). Reflecting on international educative experiences: Developing cultural competence in preservice early childhood educators. Journal of Early Childhood Teacher Education, 39(4), 364–381. https://doi.org/10.1080/10901027.2017.1344161

Arcidiacono, F., & Baucal, A. (2020). Kaasav haridus ja õpetajakoolitus sotsiaal-kultuurilisest käsitlusest lähtudes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 5–25. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.02a

Barrett, M. (2013). Intercultural competence: A distinctive hallmark of interculturalism? In M. Barret (Ed.), Interculturalism and multiculturalism: Similarities and differences (pp. 147–168). Strasbourg: Council of Europe Publishing.

Deardorff, D. K. (2006). Identification and assessment of intercultural competence as a student outcome of internationalization. Journal of Studies in International Education, 10(3), 241–266. https://doi.org/10.1177/1028315306287002

Deardorff, D. K. (2011). Assessing intercultural competence. New Directions for Institutional Research, 149, 65–79. https://doi.org/10.1177/1028315306287002

Dimitrov, N., & Haque, A. (2016). Intercultural teaching competence: A multi-disciplinary model for instructor reflection. Intercultural Education, 27(5), 437–456. https://doi.org/10.1080/14675986.2016.1240502

European Commission/EACEA/Eurydice. (2019). Integrating students from migrant backgrounds into schools in Europe: National policies and measures. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Fraser-Abder, P. (2013). The footsteps project for cultural identity: An instructional theory for teaching about student diversity in public schools. In B. Irby, G. H. Brown, & R. L. Aiecio (Eds.), Handbook of educational theories (pp. 251–258). Charlotte: Information Age Publishing.

Gay, G. (2000). Culturally responsive teaching: Theory, research, and practice. New York: Teachers College Press.

Gay, G. (2015). Teachers’ beliefs about cultural diversity: problems and possibilities. In H. Fives and M. G. Gill (Eds.), International handbook of research on teachers’ beliefs (pp. 448–464). New York: Routledge.

Hachfeld, A., Hahn, A., Schroeder, S., Anders, Y., Stanat, P., & Kunter, M. (2011). Assessing teachers’ multicultural and egalitarian beliefs: The teacher cultural beliefs scale. Teaching and Teacher Education, 27, 986–996. https://doi.org/10.1016/j.tate.2011.04.006

Hannigan, A., Faas, D., & Darmody, M. (2022). Ethno-cultural diversity in initial teacher education courses: The case of Ireland. Irish Educational Studies, 1–16. https://doi.org/10.1080/03323315.2022.2061559

Haridussilm. (s.a.). Külastatud aadressil: https://www.haridussilm.ee/ee/valdkonnaraportid/ukraina-oppijad-eesti-hariduses.

Haug, P. (2017). Understanding inclusive education: Ideals and reality. Scandinavian Journal of Disability Research, 19(3), 206–217. https://doi.org/10.1080/15017419.2016.1224778

Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04

Jokikokko, K. (2010). Teachers’ intercultural learning and competence [Doktoritöö]. Oulu: University of Oulu. http://jultika.oulu.fi/files/isbn9789514263705.pdf.

Kaldur, K., Pertsjonok, N., & Kivistik, K. (2021). Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks. Balti Uuringute Instituut. Külastatud aadressil: https://www.ibs.ee/publikatsioonid/uussisserandajast-lapse-kohanemine-eesti-uldhariduskoolis-olukord-tugisusteem-ja-valmisolek-mitmekultuuriliseks-opikeskkonnaks/.

Kikas, E., & Timoštšuk, I. (2016). Student teachers’ knowledge about children with ADHD and depression and its relations to emotions. Emotional and Behavioural Difficulties, 21(2), 190–204. https://doi.org/10.1080/13632752.2015.1069086

Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(1), 48–71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772.

Kumar, R., Karabenick. S. A., & Burgoon, J. N. (2015). Teachers’ implicit attitudes, explicit beliefs, and the mediating role of respect and cultural responsibility on mastery and performance-focused instructional practices. Journal of Educational Psychology, 107(2), 533–545. http://doi.org/10.1037/a0037471

Ladson-Billings, G. (2009). The dreamkeepers: Successful teachers of african american children (2nd ed.). San Francisco: Jossey-Bass Publishers.

Lasonen, J., & Teräs, M. (2012). Intercultural competence in action. In N. Palaiologou & G. Dietz (Eds.), Mapping the broad field of multicultural and intercultural education worldwide: towards the development of a new citizen (pp. 156–175). Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing.

Merriam, S. B., & Tisdell, E. J. (2016). Qualitative research: A guide to design and implementation (4th ed.). San Francisco: Jossey-Bass Publishers.

Mitchell, D. (2016). Kaasavad haridusstrateegiad kaasava hariduse juhtriigis Uus-Meremaal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 8–18. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.02

Nelis, P., & Pedaste, M. (2020). Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 138–163. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.06

Nykiel-Herbert B. (2010). Iraqi refugee students: From a collection of aliens to a community of learners. Multicultural Education, 17(30), 2–14.

OECD. (Organisation for Economic Co-operation and Development). (2019). TALIS 2018 Results (Volume I): Teachers and school leaders as lifelong learners, TALIS, Paris: OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/1d0bc92a-en

Parkhouse, H., Yi Lu, C., & Massaro, V. R. (2019). Multicultural education professional development: A review of the literature. Review of Educational Research, 89(3), 416-458. https://doi.org/10.3102/0034654319840359

Poom-Valickis, K., Jõgi, A.-L., Timoštšuk, I., & Oja, A. (2016). Õpetajate juhendamispraktika seosed õpilaste kaasatusega õppimisse I ja III kooliastme tundides. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(1), 258–278. http://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.09

Poom-Valickis, K., & Ulla, T. (2020). Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 72–99. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.04

Pulver, A., & Toomela, A. (2012). Muukeelne laps Eesti koolis. Projekti lõpparuanne.

Russell, M, & Russell, J. A. (2014). Preservice science teachers and cultural diversity awareness. Electronic Journal of Science Education, 18(3), 1–20. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1188275.pdf.

Rääsk, M., Rääsk, E., Järv, S., Kirss, L., Palginõmm, K., & Pedaste, M. (2020). Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis. RITA-ränne teemaprojekti kokkuvõte. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid.pdf.

Schreier, M. (2012). Qualitative content analysis in practice. Los Angeles: SAGE Publications.

Smits, T. F. H., & Janssenswillen, P. (2020). Multicultural teacher education: A crosscase exploration of pre-service language teachers’ approach to ethnic diversity. International Journal of Qualitative Studies in Education, 33(4), 421–445. https://doi.org/10.1080/09518398.2019.1681536

Spanierman, L. B., Oh, E., Heppner, P. P., Neville, H. A., Mobley, M., Vaile Wright, C., Dillon, F. R., & Navarro, R. (2011). The multicultural teaching competency scale: development and initial validation. Urban Education, 46(3), 440–464. https://doi.org/10.1177/0042085910377442

Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., & Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. osa. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove.

Taylor, S. V., & Sobel, D. M. (2011). Culturally responsive pedagogy: Teaching like our students’ lives matter. Bingley: Emerald Group Publishing.

Timoštšuk, I., Kikas, E., & Normak, M. (2016). Student teachers’ emotional teaching experiences in relation to different teaching methods. Educational Studies, 42(3), 269–286. https://doi.org/10.1080/03055698.2016.1167674

Timoštšuk, I., Ugaste, A., & Mets-Alunurm, K. (2018). Õpetajate õppimiskogemused neoliberaalsete haridusmuutuste taustal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6(1), 77–101. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.04

Timoštšuk, I., Uibu, K., & Vanahans, M. (2022). Estonian preschool and primary teachers’ intercultural competence as shaped by experiences with newly arrived migrant students. Intercultural Education, 33(5), 540–557. https://doi.org/10.1080/14675986.2022.2121105

##submission.downloads##

Avaldatud

2023-05-01

Väljaanne

Rubriik

Artiklid

Nende autorite loetumad artiklid

1 2 > >>