Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade

  • Tiina Kivirand
  • Äli Leijen
  • Liina Lepp
  • Liina Malva

Kokkuvõte

Kaasava hariduse teemalise õpetajakoolituse arendamine on aktuaalne nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Õpetajate oskuste ja teadmiste kujundamisel on otsustav roll spetsialistidel, kes õpetajaid koolitavad või nõustavad. Seejuures on tähtis, et spetsialistid omaksid ühist arusaama kaasava hariduse tähendusest ning tõhusatest rakendamise viisidest. Siinse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõistavad õpetajaid koolitavad või nõustavad spetsialistid kaasava hariduse tähendust ja milliseid tegureid nad peavad oluliseks, et tagada kaasava hariduse tõhus rakendumine. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 15 spetsialistilt. Kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsi tulemused näitasid, et kaasavat haridust mõisteti nii hariduslike erivajadustega laste eraldi õpetamisena eriklassides ja erikoolides kui ka kõigi laste koosõppena. Võtmekomponentidena kaasava hariduse paremal rakendumisel nähti õpetajate koolituse tõhustamist, vajalike ressursside olemasolu, õpetajate toetamist ja motiveerimist ning  poolte senisest suuremat koostööd.

PDF Summary

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

Agency Position on Inclusive Education Systems. (s.a.). Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/PositionPaper-EN.pdf.

Ainscow, M., & Miles, S. (2008). Making Education for All Inclusive: where next? Prospects, 38(1), 15–34. https://doi.org.10.1007/s11125-008-0

Allan, J. (2011). Responsibly Competent: teaching, ethics and diversity. Policy Futures in Education, 9(1), 130–137. https://doi.org/10.2304%2Fpfie.2011.9.1.130

Alquraini, T., & Gut, D. (2012). Critical Components of Successful Inclusion of Students with Severe Disabilities: Literature Review. International Journal of Special Education, 27(1), 42–59.

Arduin, S. (2015). A Review of the Values that Underpin the Structure of an Education System and Its Approach to Disability and Inclusion. Oxford Review of Education 41(1), 105–121. https://doi.org/10.1080/03054985.2015.1006614

Armstrong, D., Armstrong, A. C., & Spandagou, I. (2011). Inclusion: by choice or by chance? International Journal of Inclusive Education, 15, 29–39. https://doi.org/10.1080/13603116.2010.496192

Balti Uuringute Instituut (2015). Uuring "Õpetajate täiendusõppe vajadused". Lõpparuanne. Külastatud aadressil https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/%C3%95petajate-t%C3%A4iendus%C3%B5ppe-vajadused-uuringuaruanne.pdf

Begeny, J. C., & Martens, B. K. (2007). Inclusionary education in Italy: A literature review and call for more empirical research. Remedial and Special Education 28(2), 80–94. https://doi.org/10.1177/07419325070280020701

Bešic, E., Paleczek, L., Krammer, M., & Gasteiger-Klicpera, B. (2017). Inclusive practices at the teacher and class level: the experts’ view. European Journal of Inclusive Education, 32(3), 329–345. https://doi.org/10.1080/08856257.2016.1240339

Boer, A., Pijl, S., & Minnaert, A. (2011). Regular primary schoolteachers’ attitudes towards inclusive education: a review of the literature. International Journal of Inclusive Education, 15(3), 331–353. https://doi.org/10.1080/13603110903030089

Broderick, A., Mehta-Parekh, H., & Reid, D. K. (2005). Differentiating Instruction for Disabled Students in Inclusive Classrooms. Theory Into Practice, 44(3), 194–202. https://doi.org/10.1207/s15430421tip4403_3

Cameron, D. L. (2017). Teacher preparation for inclusion in Norway: a study of beliefs, skills, and intended practices. International Journal of Inclusive education 21(10), 1028–1044. https://doi.org/10.1080/13603116.2017.1326177

Cigman, R. (2007). A Question of Universality: Inclusive Education and the Principle of Respect. Journal of Philosophy of Education, 41(4), 775–793. https://doi.org/10.1111/j.1467-9752.2007.00577.x

D’Alessio, S., & Watkins, A. (2009). International Comparisons of Inclusive Policy and Practice: Are We Talking about the Same Thing? Research in Comparative and International Education, 4, 233–249. https://doi.org/10.2304/rcie.2009.4.3.233

Donelly, V., & Watkins, A. (2011). Teacher Education for inclusion across Europe. Külastatud aadressil http://www.inshea.fr/sites/default/files/www/sites/default/files/downloads/fichiers-fiche-produits/Nras55_Donnelly_GB.pdf

Engelbrecht, P., Savolainen, H., Nel, M., & Okkolin, M-A. (2017). Making meaning of inclusive education: classroom practices in Finnish and South African classrooms. Compare: A Journal of Comparative and International Education, 44(5), 194–202. https://doi.org/10.1080/03057925.2016.1266927

European Agency for Development in Special Needs Education (2003). Special Needs Education in Europe. A Thematic Publication by EADSNE. Brussels. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org

European Agency for Special Needs and Inclusive Education (2015). Empowering Teachers to Promote Inclusive Education. Literature review. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org

Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (2018). Euroopa Agentuuri kaasava hariduse statistika. Põhipunktid ja peamised järeldused (2014/16). Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/Eesti%20keel/publications

Florian, L., & Black-Hawkins, K. (2011). Exploring inclusive pedagogy. British Educational Research Journal, 37(5), 813–828. https://doi.org/10.1080/01411926.2010.501096

Forlin, C., & Sin, K-F. (2017). In-Service Teacher Training for Inclusion. Oxford Research Encyclopedia of Education. https://doi.org:10.1093/acrefore/9780190264093.013.161

Hardy, I., & Woodcock, S. (2015). Inclusive Education Policies: Discourses of Difference, Diversity and Deficit. International Journal of Inclusive Education, 19(2), 141–164. https://doi.org/10.1080/13603116.2014.908965

Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine

Haug, P. (2017). Understanding inclusive education: ideals and reality. Scandinavian Journal of Disability Research, 19(3), 206–217. http://doi.org/10.1080/15017419.2016.1224778

Huber, C., Gerullis, A., Gebhart, M., & Schwab, S. (2018). The impact of social referencing on social acceptance of children with disabilities and migrant background: an experimental study in primary school settings. European Journal of Special Needs Education, 33(2), 269–285. https://doi.org/10.1080/08856257.2018.1424778

Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04

Kallaste, E. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Temaatiline raport: Statistiline ülevaade HEV levikust, kaasamisest ja tugimeetmete kasutamisest Eestis 2010–2014. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.

Kaska, M., & Anspal, S. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Temaatiline raport: Kaasamise tulemuslikkus. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.

Kaur, A., Noman, M., & Awang-Hashim, R. (2015). Exploring strategies of teaching and classroom practices in response to challenges of inclusion in a Thai school: a case study. International Journal of Inclusive Education, 20(5), 474–485. https://doi.org/10.1080/13603116.2015.1090489

Loreman, T. (2013). Measuring inclusive education outcomes in Alberta, Canada. International Journal of Inclusive Education, 18(5), 459–483. https://doi.org/10.1080/13603116.2013.788223

Perez, J. S., Llanos, M. N., & Muntaner Guasp, J. J. (2017). Inclusive practices: the role of support teacher. Aula Abierta 46, 49–56. https://doi.org/10.17811/rifie.46.2017.49-56

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (2018). Riigi Teataja I 2018, 3. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/122012018003

Räis, M-L., Kallaste, M., & Sandre, S-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Lõppraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.

Räis, M-L., & Sõmer, M. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Temaatiline raport: kaasamise tähenduslikkus. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.

Saloviita, T. (2018). How common are inclusive educational practices among Finnish teachers? International Journal of Inclusive Education, 22(5), 560–575. https://doi.org/10.1080/13603116.2017.1390001

Schuelka, M. J. (2018). Implementing inclusive education. Knowledge, evidence and learning environment. Külastatud aadressil https://assets.publishing.service.gov.uk/media/5c6eb77340f0b647b214c599/374_Implementing_Inclusive_Education.pdf

Symeonidou, S. (Toim). (2018). Kaasava hariduse ja sotsiaalse kaasatuse vahelise seose tõendus. Lõplik kokkuvõttev raport. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/evidence_final_summary_et.pdf

Thomas, G. (2013). A Review of Thinking and Research about Inclusive Education Policy, with Suggestions for a New Kind of Inclusive Thinking. British Educational Research Journal 39(3), 473–490. https://doi.org/10.1080/01411926.2011.652070

Westling Allodi, M. (2002). A Two-level Analysis of Classroom Climate in Relation to Social Context, Group Composition and Organization of Special Support. Learning Environments Research, 5(3), 253–274. https://doi.org/10.1023/A:1021972206111

Avaldatud
2020-05-01
Kuis viidata
Kivirand, T., Leijen, Äli, Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 8(1), 48-71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03
Rubriik
Artiklid / Articles