Matemaatikapädevuse hindamine Eesti e-tasemetöödega

  • Marje Johanson
  • Margus Pedaste
  • Merlin Pastak
  • Karin Täht
  • Maarja Sõrmus
  • Hannes Jukk
Märksõnad: matemaatikapädevus, üldpädevus, e-tasemetööd, hindamine

Kokkuvõte

Eesti matemaatika e-tasemetööde eesmärk on hinnata matemaatika aineteemade õpitulemusi, aga ka matemaatikapädevust kui üldpädevust. Samas on töid koostades lähtutud ülesannete kategoriseerimisel aineteemadest ning puudub ülevaade, kuivõrd hästi võimaldavad e-tasemetööd hinnata matemaatikapädevuse kui üldpädevuse dimensioone. Siinses artiklis antakse ülevaade matemaatikapädevuse käsitustest ja analüüsitakse Eestis põhikooli II kooliastme matemaatika e-tasemetöid, lähtudes matemaatikapädevuse uurimisraamistikust. Tulemused näitasid, et 2020. aasta töös keskenduti kõigile kuuele alampädevusele, kõige enam protseduurilisele pädevusele ja kõige vähem arutluspädevusele. Varasemates töödes on aga osa alampädevusi jäänud hindamata. Samuti ilmnes, et vähe on tähelepanu hinnangu andmisel ning rohkem tõlgendamisel ja pädevuste kasutamisel. Uuringu tulemused aitavad avada matemaatikapädevust kui üldpädevust ning toetada pädevuse hindamist nii tasemetöödes kui ka õpetajate igapäevatöös.

PDF Summary

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

klassi matemaatika e-tasemetöö eristuskiri. Külastatud aadressil https://e-koolikott.ee/rest/uploadedFile/1187/eTT_6kl_matemaatika_eristuskiri_2018.pdf.

Ainevaldkond "Matemaatika". Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 3 (2014). Riigi Teataja 2011, 1. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4018/141m%20lisa3.pdf.

Bergqvist, E., & Bergqvist, T. (2017). The role of the formal written curriculum instandards-based reform. Journal of Curriculum Studies, 49(2), 149–168. https://doi.org/10.1080/00220272.2016.1202323

Boesen, J., Helenius, O., Bergqvist, E., Bergqvist, T., Lithner, J., Palm, T., & Palmberg, B. (2014). Developing mathematical competence: From the intended to the enacted curriculum. The Journal of Mathematical Behavior, 33, 72–87. https://doi.org/10.1016/j.jmathb.2013.10.001

Boesen, J., Lithner, J., & Palm, T. (2018). Assessing mathematical competencies: Analysis of Swedish national mathematics tests. Scandinavian Journal of Educational Research, 62(1), 109–124. https://doi.org/10.1080/00313831.2016.1212256

Devlin, K. (2021). Teaching mathematics as a way of thinking – not calculating. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(1), 33–59. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.02b

Grønmo, L. S., Lindquist, M., Arora, A., & Mullis, I. V. S. (2015) TIMSS 2015 Mathematics Framework. Külastatud aadressil https://timssandpirls.bc.edu/timss2015/downloads/T15_FW_Chap1.pdf.

Jukk, H., Mikkor, K., Pihlap, S., & Täht, K. (2020). Matemaatika õpitulemuste välishindamine e-testiga 1. ja 2. kooliastmes. Külastatud aadressil https://innovesa.sharepoint.com/sites/SA_Innove_testide_keskus/.

Jõgi, A. L., Aus, K., & Kikas, E. (2014). Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmiste arengu seosed klassiõpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiiliga. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2(1), 50–66. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.03

Kikas, E., Peets, K., Palu, A., & Afanasjev, J. (2009). The role of individual and contextual factors in the development of maths skills. Educational psychology, 29(5), 541–560. https://doi.org/10.1080/01443410903118499

Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.

Lepik, M. (2016). Matemaatika õpetamine – mitte ainult ülesannete lahendamine. Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2016/09/Matemaatika6pe_madis_lepik.pdf.

Lithner, J., Bergqvist, E., Bergqvist, T., Boesen, J., Palm, T., & Palmberg, B. (2010). Mathematical competencies: A research framework. The seventh mathematics education research seminar, Stockholm, January 26–27, 2010 (pp. 157–167). Svensk förening för matematikdidaktisk forskning, SMDF.

Mägi, K., Männamaa, M., & Kikas, E. (2016). Profiles of self-regulation in elementary grades: Relations to math and reading skills. Learning and Individual Differences, 51, 37–48. https://doi.org/10.1016/j.lindif.2016.08.028

Männamaa, M., Kikas, E., Peets, K., & Palu, A. (2012). Cognitive correlates of math skills in third-grade students. Educational Psychology, 32(1), 21–44. https://doi.org/10.1080/01443410.2011.621713

NCTM (2000). Executive Summary. Principles and Standards for School Mathematics. Külastatud aadressil https://www.nctm.org/uploadedFiles/Standards_and_Positions/PSSM_ExecutiveSummary.pdf.

Niss, M. (2003). Mathematical competencies and the learning of mathematics: The Danish KOM project.

Niss, M., & Højgaard, T. (2019). Mathematical competencies revisited. Educational Studies in Mathematics, 102(1), 9–28. https://doi.org/10.1007/s10649-019-09903-9

Niss, M., & Jensen, T. H. (eds.). (2002). Kompetencer og matematiklæring. Uddannelsesstyrelsens temahæfteserie, 18, 1–334, Undervisningsministeriet (Ministry of Education).

OECD (2000). Measuring Student Knowledge and Skill. The PISA 2000 assessment of reading, mathematical and scientific literacy. Külastatud aadressil http://www.oecd.org/education/school/programmeforinternationalstudentassessmentpisa/33692793.pdf. https://doi.org/10.1787/9789264181564-en

OECD (2018). Assessment and analytical framework. Külastatud aadressil http://www.oecd.org/education/pisa-2018-assessment-and-analytical-framework-b25efab8-en.htm. https://doi.org/10.1787/9789264305274-en

Palu, A., & Kikas, E. (2015). Matemaatikapädevus. E. Kikas, & A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 242–252). Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.

Pedaste, M., Palts, T., Kraav, T., & Orav-Puurand, K. (2021). Komplekssete probleemide lahendamise oskus ning selle hindamine ja arendamine gümnaasiumis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(1), 138–161. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.06

Pedaste, M., Palts, T., Kraav, T., Orav-Puurand, K., Kori, K., Sõrmus, M., & Kivisoo, K. (2020). Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Teoses M. Pedaste (toim), Üldpädevused gümnaasiumis (lk 159–199). Tartu, Tartu Ülikool.

Pettersen, A., & Braeken, J. (2017). Mathematical competency demands of assessment items: A search for empirical evidence. International Journal of Science and Mathematics Education, 17, 405–425. https://doi.org/10.1007/s10763-017-9870-y

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002). Riigi Teataja I 2002, 20, 116. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846.

Põhikooli riiklik õppekava (2021). Riigi Teataja I 2021, 10. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021010.

TIMSS (2015). Assessment frameworks. Külastatud aadressil https://timssandpirls.bc.edu/timss2015/frameworks.html.

Toomela, A., Mädamürk, K., Soodla, P., & Härma, E. (toim) (2020). Arvutipõhised hindamisvahendid lugemis- ja matemaatikapädevuse hindamiseks põhikooli I ja II kooliastmes. Juhendid testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2020/05/Juhend_o%CC%83petajatele_kujundatud.pdf.

Wang, S., Jiao, H., Young, M. J., Brooks, T., & Olson, J. (2007). A meta-analysis of testing mode effects in grade K-12 mathematics tests. Educational and Psychological Measurement, 67(2), 219–238. https://doi.org/10.1177/0013164406288166

Avaldatud
2021-11-01
Kuis viidata
Johanson, M., Pedaste, M., Pastak, M., Täht, K., Sõrmus, M., & Jukk, H. (2021). Matemaatikapädevuse hindamine Eesti e-tasemetöödega. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(2), 100-126. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.05
Rubriik
Artiklid