Meteoroloogiliste teadmiste test õpilaste ilmakirjaoskuse hindamiseks
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.2.06Märksõnad:
ilmakirjaoskus, meteoroloogiliste teadmiste hindamine, esimene kooliasteKokkuvõte
Hea ilmakirjaoskus on vajalik igas vanuses, kuid selle omandamist tuleks alustada varases koolieas. Siinses uuringus töötati välja meteoroloogiliste teadmiste test (MET-test), mille abil saab hinnata esimese kooliastme õpilaste ilmakirjaoskust: oskust lugeda ilmainfot kirjeldustest ja prognoosidest, hinnata vaatluste põhjal ilma ning tõlgendada infot, toetudes teadmistele ilmaelementidest ja -nähtustest. Samuti saab testiga hinnata õpilaste teadmiste taset, otsustamaks nende osalemise üle ilmaandmeid edastavas harrastusteaduslikus projektis. Uuringusse kaasati 735 eesti õppekeelega 3. klasside õpilast. Testiga hinnati õpilaste arusaamist ilmaelementidest ja -nähtustest hetkeilma vaatluste ja ilmaprognooside kaudu. MET-testi küsimused jaotati testi lahendustulemuste alusel kolmele tasemele. Selgus, et õpilased teavad rohkem sademetest ja temperatuurist, vähem pilvisusest ja tuulest. Üksikelementide ja -nähtuste mõistmisest keerulisemad olid ülesanded, kus nähtused ja elemendid esinesid kombineeritult. Õpilaste arusaamist ilmaprognoosist mõjutas ka prognoosi esitlusviis. Seejuures osutus raskeimaks sidustekstina esitatud prognoos. Samuti osutus õpilaste jaoks keeruliseks ilmaolukordade põhjendamine loodusteaduslikule teadmisele tuginevalt. Uuringu tulemused suunavad mõtlema, kuidas kujundada õpilaste ilmakirjaoskust koolis, kas ja kuidas käsitleda ohtlikke ilmaolukordi, kuidas tuleks hinnata ilma mõju õpilasele ja ümbritsevale keskkonnale, et õpilane tajuks paremini võimalikke kaasnevaid riske.
Allalaadimised
Viited
Agdas, D., Masters, F. J., & Webster, G. D. (2017). Role of rain as perception aid in assessing wind speeds and associated personal risks. Weather, Climate, and Society, 9(2), 227–233. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-15-0038.1
Atlas of Science Literacy, Volumes 1 and 2 | American Association for the Advancement of Science (AAAS). (s. a.). Salvestatud 16. jaanuaril 2024, https://www.aaas.org/resources/atlas-science-literacy.
Barkin, J. L., Buoli, M., Curry, C. L., Esenwein, S. A. von, Upadhyay, S., Kearney, M. B., & Mach, K. (2021). Effects of extreme weather events on child mood and behavior. Developmental Medicine & Child Neurology, 63(7), 785–790. https://doi.org/10.1111/dmcn.14856
Barrutia, O., Ruíz-González, A., Villarroel, J. D., & Díez, J. R. (2021). Primary and secondary students’ understanding of the rainfall phenomenon and related water systems: A comparative study of two methodological approaches. Research in Science Education, 51(2), 823–844. https://doi.org/10.1007/s11165-019-9831-2
Bonney, R., Phillips, T., Ballard, H. L., & Enck, J. (2016). Can citizen science enhance public understanding of science? Public Understanding of Science (Bristol, England), 25(1). https://doi.org/10.1177/0963662515607406
Bursuck, W. D., & Damer, M. (2011). Teaching reading to students who are at risk or have disabilities: A multi-tier approach | WorldCat.org (2nd ed). Pearson, Upper Saddle River, N.J.
Climate Change 2021: The Physical Science Basis. (s. a.). Salvestatud 5. veebruaril 2024, https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/.
Drake, L. (2012). Scientific prerequisites to comprehension of the tropical cyclone forecast: Intensity, track, and size. Weather and Forecasting, 27(2), 462–472. https://doi.org/10.1175/WAF-D-11-00041.1
Earth Science Literacy Initiative – ESLI. (2010). http://www.earthscienceliteracy.org/
Ebi, K. L., Vanos, J., Baldwin, J. W., Bell, J. E., Hondula, D. M., Errett, N. A., Hayes, K., Reid, C. E., Saha, S., Spector, J., & Berry, P. (2021). Extreme weather and climate change: Population health and health system implications. Annual Review of Public Health, 42, 293–315. https://doi.org/10.1146/annurev-publhealth-012420-105026
Fleischhut, N., Herzog, S., & Hertwig, R. (2020). Weather Literacy in Times of Climate Change. Weather, Climate, and Society. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-19-0043.1
Gómez, I., Molina, S., Olcina, J., & Galiana-Merino, J. J. (2021). Perceptions, uses, and interpretations of uncertainty in current weather forecasts by Spanish undergraduate students. Weather, Climate, and Society, 13(1), 83–94. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-20-0048.1
Harrison, F., Goodman, A., van Sluijs, E. M. F., Andersen, L. B., Cardon, G., Davey, R., Janz, K. F., Kriemler, S., Molloy, L., Page, A. S., Pate, R., Puder, J. J., Sardinha, L. B., Timperio, A., Wedderkopp, N., & Jones, A. P. (2017). Weather and children’s physical activity; how and why do relationships vary between countries? International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, 14(1), Article 1. https://doi.org/10.1186/s12966-017-0526-7
Henriques, L. (2002). Children’s ideas about weather: A review of the literature. School Science and Mathematics, 102(5), 202–215. https://doi.org/10.1111/j.1949-8594.2002.tb18143.x
Keskkonnaseire | Keskkonnaagentuur. (2019). https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire.
Kikas, E. (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. http://hdl.handle.net/10062/40579.
Knobel, M. (2017). Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 8–30. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.02a
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava – Riigi Teataja. (2008). https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv
Kox, T., & Thieken, A. H. (2017). To act or not to act? Factors influencing the general public’s decision about whether to take protective action against severe weather. Weather, Climate, and Society, 9(2), 299–315. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-15-0078.1
Krathwohl, D. R. (2002). A revision of Bloom’s Taxonomy: An overview. Theory Into Practice, 41(4), 212–218. https://doi.org/10.1207/s15430421tip4104_2
Käsper, M., Uibu, K., & Mikk, J. (2020). The effects of teaching strategies on primary school students’ reading outcomes and interest in reading. L1-Educational Studies in Language and Literature, 20, 1–24. https://doi.org/10.17239/L1ESLL-2020.20.01.12
Malleus, E., Kikas, E., & Kruus, S. (2016). Students’ understanding of cloud and rainbow formation and teachers’ awareness of students’ performance. International Journal of Science Education, 38(6), 993–1011. https://doi.org/10.1080/09500693.2016.1175683
Malleus, E., Kikas, E., & Marken, T. (2017). Kindergarten and primary school children’s everyday, synthetic, and scientific concepts of clouds and rainfall. Research in Science Education, 47(3), 539–558. https://doi.org/10.1007/s11165-016-9516-z
Martin, C., Gill, J., Cacic, I., Muchemi, S., Rubiera, J., & Kootval, H. (2007). Examples of best practice in communicating weather information | PreventionWeb. World Meteorological Organization (WMO). https://www.preventionweb.net/publication/examples-best-practice-communicating-weather-information
Nunley, C., & Sherman-Morris, K. (2020). What people know about the weather. Bulletin of the American Meteorological Society, 101(7), E1225–E1240. https://doi.org/10.1175/BAMS-D-19-0081.1
Nystrand, M., Wu, L. L., Gamoran, A., Zeiser, S., & Long, D. A. (2003). Questions in time: Investigating the structure and dynamics of unfolding classroom discourse. Discourse Processes, 35(2), 135–198. https://doi.org/10.1207/S15326950DP3502_3
Paas, F., Renkl, A., & Sweller, J. (2003). Cognitive load theory and instructional design: Recent developments. Educational Psychologist, 38(1), 1–4. https://doi.org/10.1207/S15326985EP3801_1
Phillips, T. B., Ballard, H. L., Lewenstein, B. V., & Bonney, R. (2019). Engagement in science through citizen science: Moving beyond data collection. Science Education, 103(3), 665–690. https://doi.org/10.1002/sce.21501
Pianta, R. C., & Hamre, B. K. (2009). Conceptualization, measurement, and improvement of classroom processes: Standardized observation can leverage capacity. Educational Researcher, 38(2), 109–119. https://doi.org/10.3102/0013189X09332374
PRÕK = Põhikooli riiklik õppekava – Riigi Teataja. (2011, 2014). https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020
Rannikmäe, M., Soobard, R., Reiska, P., Rannikmäe, A., & Holbrook, J. (2017). The change in student scientific literacy levels during gymnasium studies. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 5(1), 59–98. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.1.03
Ripberger, J. T., Krocak, M. J., Wehde, W. W., Allan, J. N., Silva, C., & Jenkins-Smith, H. (2019). Measuring tornado warning reception, comprehension, and response in the United States. Weather, Climate, and Society, 11(4), 863–880. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-19-0015.1
RKP määrus = Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord – Riigi Teataja. (2017). https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017009
Schroeder, S. (2011). What readers have and do: Effects of students’ verbal ability and reading time components on comprehension with and without text availability. Journal of Educational Psychology, 103(4), 877–896. https://doi.org/10.1037/a0023731
Sivle, A. D., Kolstø, S. D., Hansen, P. J. K., & Kristiansen, J. (2014). how do laypeople evaluate the degree of certainty in a weather report? A case study of the use of the web service yr.no. Weather, Climate, and Society, 6(3), 399–412. https://doi.org/10.1175/WCAS-D-12-00054.1
Stephens, E. M., Spiegelhalter, D. J., Mylne, K., & Harrison, M. (2019). The met office weather game: Investigating how different methods for presenting probabilistic weather forecasts influence decision-making. Geoscience Communication, 2(2), 101–116. https://doi.org/10.5194/gc-2-101-2019
Zuydam, I. B. V., Mearns, K. F., Nel, W. A. J., & Nkambule, N. P. (2023). Comparing farmers’ perceptions of climate change with meteorological data: A case study of livestock farmers in Eswatini’s lowveld region. Cogent Social Sciences, 9(1), 2159653. https://doi.org/10.1080/23311886.2022.2159653
The Essential Principles of Climate Literacy | NOAA Climate.gov. (2009). http://www.climate.gov/teaching/climate
Uibu, K., Padrik, M., & Tenjes, S. (2016). Klassiõpetajate keele- ja suhtluseeskuju hindamine emakeeletunnis struktureeritud vaatluse teel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 4(1), 226–257. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.08
van Tilburg, A. J., & Hudson, P. F. (2022). Extreme weather events and farmer adaptation in Zeeland, the Netherlands: A European climate change case study from the Rhine delta. Science of The Total Environment, 844, 157212. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2022.157212
Vosniadou, S., & Brewer, W. F. (1987). Theories of Knowledge Restructuring in Development. Review of Educational Research, 57(1), 51–67. https://doi.org/10.3102/00346543057001051
Weather – literacy learning links. (s. a.). Science Learning Hub. Salvestatud 5. veebruaril 2024, https://www.sciencelearn.org.nz/resources/2795-weather-literacy-learninglinks
WMO = Guide to Instruments and Methods of Observation. (2018). Guide to Instruments and Methods of Observation (WMO-No. 8). https://library.wmo.int
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).