Eessõna
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.01Kokkuvõte
Mitmekeelsus on tänapäeva maailmas norm ning teise keele omandamine sama loomulik protsess kui esimese keele omandamine. Teise keele omandamine on seotud mitmekülgsema motivatsiooni ning varem omandatud keelte mõjuga. Siinses erinumbris tutvustatakse artikleid, mille fookuses on varane teise keele õpe ning keeleoskuse arendamine lasteaias ja koolis. Avaartiklis tutvustatakse, kui oluline on koolieelses lasteasutuses saavutada harmooniline mitmekeelsus. Mitmed autorid võtavad vaatluse alla 2024. aastal alanud eestikeelsele õppele ülemineku Eesti koolieelsetes lasteasutustes ning käsitlevad keeleoskuse arendamist põhikoolis ja gümnaasiumis.
Allalaadimised
Viited
Coyle, D., Hood, P., & Marsh, D. (2010). CLIL: Content and language integrated learning. Cambridge University Press.
Coyle, D., & Meyer, O. (2021). Beyond CLIL: Pluriliteracies teaching for deeper learning. Cambridge University Press.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne. (2023). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Tartu. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%C3%B5sarv%C3%A4ljaanne_Jaanuar%202023.pdf
Mehisto, P. (2012). Criteria for producing CLI learning material. Encuentro 15–33.
Menken, K., & García, O. (2010). Negotiating language policies in schools. Educators as Policymakers. New York etc.: Roudledge.
Riigi Teataja (12.12.2022). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek). Eelnõu - Riigikogu
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
