Eessõna
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.01Kokkuvõte
Paljud Eesti õpetajad töötavad iga päev mitmekeelsete ja kultuuritaustalt erinevate õppijatega. EHA erinumber pakub teadusuuringute ja raamatututvustuste näol teadmisi ja mõtteid, kuidas selle tööga paremini toime tulla. Eessõnas aitavad toimetajad lugejal luua vajalikku tausta, andes lühiülevaate Eestis 2000ndatel aastatel tehtud teemakohastest uuringutest. Erinumbri artiklite temaatika on lai: haaratud on lasteaed, põhikool, kõrgkool, nii täiskasvanud kui ka erivajadustega keeleõppijad. Lugeja saab teada, milline on Iirimaa kogemus sisserändetaustaga õpilastega ja USA teadlase vaade kahesuunalise keelekümblusmudeli rakendumisele Eestis.
Allalaadimised
Viited
Argus, R. (2022). Eesti keele õppe toetamisest mitmekeelsetes klassides. Oma Keel 1, 54–59.
Argus, R., Rüütmaa, T. & Verschik, A. (2021). Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest. Kirjandusülevaade. Tallinna Ülikool. Vaadatud 25.08.2022 https://www.tlu.ee/sites/default/files/T%C3%9CHI/Kirjandusu%CC%88levaade%20pikem%20variant%2014.01.2021.pdf.
Balti Uuringute Instituut (2019). Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine: Uuringuaruanne. Vaadatud 25.08.2022 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/mitmekultuurilise-hariduse-valdkonna-kaardistamine/.
Balti Uuringute Instituut (2021). Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: Olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks. Vaadatud 25.08.2022 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/uussisserandajast-lapse-kohanemine-eesti-uldhariduskoolis-olukord-tugisusteem-ja-valmisolek-mitmekultuuriliseks-opikeskkonnaks/.
Eesti Pagulasabi (2018). Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks. Vaadatud 25.08.2022 https://www.pagulasabi.ee/avatudalgus.
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostööleping aastateks 2022–2023. Vaadatud 26.08.2022 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe.
Ehala, M. (2017). Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis. Teoses T. Tammaru, R. Eamets & K. Kallas (toim), Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul (171–178). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.
Ehala, M., & Koreinik, K. (2021). Patterns of individual multilingualism in Estonia. Journal of Baltic Studies, 52 (1), 85–102. https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1858125
Ehala, M., & Niglas, K. (2004). Eesti koolinoorte keelehoiakud. Akadeemia 2006 (10), 2115–2143.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (2007). Euroopa Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium. Vaadatud 25.08.2022 https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf.
Haridusilm (2022). Valdkonnaraportid: Üldharidus 2021/2022. Vaadatud 25.08.2022 https://www.haridussilm.ee/ee/valdkonnaraportid/haridus/uldharidus.
Harno (s.d.). Õppemetoodikad ja õppeviisid. Keelekümblus. Vaadatud 25.08.2022 https://harno.ee/keelekumblus.
Intergratsiooni Sihtasutus (2022). Vaadatud 25.08.2022 https://www.integratsioon.ee/.
Järva, I. (2012). Meie mitmekultuuriline lasteaed. Toimetanud Kairit Henno. Tartu: Atlex.
Kerge, K. (2007). Euroopa keeleõppe ühtne raamistik ja emakeel. Oma Keel, 1, 27–40.
Kerge, K. (2012). Let’s talk linguistics. Keel ja Kirjandus, 8-9, 581–597. https://doi.org/10.54013/kk658a3
Kerge, K. (2014). Keel, selle omandamine, õppimine ja õpetamine. Teoses K. Kerge (toim), Uurimusi keele omandamisest, õpetamisest ja korpustest / Studies in Language Acquisition, Learning Corpora. TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised / Proceedings of the TLU Institute of Estonian Language and Culture, 16 (9–20). Tallinna Ülikool.
Krull, E. (1999). Inter- ja multikultuurilised kasvatustaotlused Eestis. Akadeemia, 1, 114–129.
Põder, K., Lauri, T., & Rahnu, L. (2017). Challenged facing the Estonian school system: The achievement gap between language stream schools and school choice by immigrants. Estonian Human Development Report 2016/2017. Estonia at the Age of Migration. https://2017.inimareng.ee/en/immigration-and-integration/challenges-facing-the-estonian-school-system/
Raag, T. (toim) (2022). Rahvaloendus. Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud. Pealinn, 01.06.2022. Vaadatud 25.08.2022 https://pealinn.ee/2022/06/01/eesti-rahvaarv-ja-eestlaste-arv-on-kasvanud/.
Rääsk, M., Rääsk, E., Järv, S., Kirss, L., Palginõmm, K., & Pedaste, M. (2020). Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis. Vaadatud 25.08.2022 https://ranne.ut.ee/files/rita_koolimudelid.pdf.
Statistikaamet (2021). Eesti elanikud räägivad 231 eri emakeelt. Eesti Statistika. Rahvaloendus: Uudised. 14. märts 2021. Vaadatud 25.08.2022 https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-elanikud-raagivad-231-eri-emakeelt.
Tamm, A. (2020). Kultuuri ja väärtuspädevus. Teoses M. Pedaste (toim), Üldpädevused gümnaasiumis. Käsiraamat õpetajatele üldpädevuste mõistmiseks ja arendamiseks gümnaasiumis. Tartu Ülikool.
Tammemägi, A., & Ehala, M (2012). Eesti õpilaste keelehoiakud 2011. aastal. Keel ja Kirjandus 4, 241–260. https://doi.org/10.54013/kk653a1
Tulviste, T., & Tamm, A. (2015). Väärtuspädevuse iseärasused ja arengu toetamine. Teoses E. Kikas & A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn.
Tuul, M., Kirbits, K., & Kinkar, V. (2011) Meie mitmekultuuriline lasteaed. Abiks õpetajale Euroopa kolmandatest riikidest saabuvate ja lasteasutuse õppekeelest erineva koduse keelega laste õpetamisel. Intergratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Vaadatud 25.08.2022 https://integratsioon.ee/en/meie-mitmekultuuriline-lasteaed.
Valk, A. (2010). Mitmekultuuriline klass. Teoses E. Kikas (toim), Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tallinn.
Verschik, A. (2019). Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus. Keel ja Kirjandus, 1-2, 6–23. https://doi.org/10.54013/kk735a2
Verschik, A. (toim) (2021). Multilingual Practices in the Baltic Countries. Tallinna Ülikooli kirjastus.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
