The transition to Estonian-language instruction: expectations, challenges, and concerns of preschool leaders, teachers, and parents
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.03Keywords:
transition to Estonian-language education, preschool institutions, parents, teachers, leadersAbstract
Alusharidus peab tagama lastele võrdsed võimalused sõltumata keele- või kultuuritaustast ning toetama ühtset Eesti väärtusruumi. Selle sihi saavutamiseks toimus Eesti koolieelsetes lasteasutustes 2024. aastal üleminek eestikeelsele õppele. Siinse uuringu eesmärk oli selgitada välja vene või eesti-vene õppekeelega lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate ootused, väljakutsed ja mured seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Artikli andmestik põhineb 583 lapsevanema, 231 õpetaja ja 26 lasteaia juhi kirjaliku küsitluse vastustel. Uuring näitas, et lasteaia juhid ootasid personalilt järjepidevat enesearendamist, koostööd peredega ning riigi tuge koolituste ja õppematerjalide asjus. Õpetajad ootasid toetavat juhtimist ja turvalist töökeskkonda ning rõhutasid vajadust arvestada laste individuaalsete ja keeleliste vajadustega. Lapsevanemad soovisid, et õpetajad oleksid kompetentsed ja oskaksid toetada laste igakülgset arengut. Kõigi osapoolte peamiste väljakutsetena tõusid esile kvalifitseeritud õpetajate nappus, täienduskoolituste vajadus ja erivajadustega laste toetusvõimaluste piiratus.
Downloads
References
Alusharidusseadus (2025). Riigi Teataja, I, 09.01.2025, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025001
Baird, P., & Argus, R. (2022). Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 18, 75−95. https://doi.org/10.5128/ERYa18.05
Beacco, J.-C., Byram, M., Cavalli, M., Coste, D., Cuenat, M. E., Goullier, F., & Panthier, J. (2016). Guide for the development and implementation of curricula for plurilingual and intercultural education. Council of Europe. Strasbourg.
Bernstein, K. A., Kilinc, S., Troxel Deeg, M., Marley, S. C., Farrand, K. M., & Kelley, M. F. (2021). Language ideologies of Arizona preschool teachers implementing dual language teaching for the first time: Pro-multilingual beliefs, practical concerns. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(4), 457−480, https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1476456
Brown, K. (2022). Kahesuunalise keelekümblusprogrammi kasutuselevõtt ja arendus Eesti lasteaedades ruumilisest vaatenurgast. Ressursid ja riskid. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 10(2), 178–202. https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.07a
CEFR Expert Group (2023). A Guide to Action-oriented, Plurilingual and Intercultural Education. Strasbourg: Council of Europe Publishing. https://rm.coe.int/a-guideto-action-oriented-plurilingual-and-intercultural-education/1680af9496
De Bot, K. (2014). The effectiveness of early foreign language learning in the Netherlands. Studies in Second Language Learning and Teaching, 4(3), 409–418. https://doi.org/10.14746/ssllt.2014.4.3.2
Eesti keele arengukava 2021−2035 (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn. https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/03/eesti_keele_arengukava_2035.pdf
Eesti Teadusagentuur. (2002). Eesti teadlaste eetikakoodeks. https://etag.ee/wp-content/uploads/2013/09/Eetikakoodeks2002.pdf
Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992) Riigi Teataja 1992, 26, 349. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
European Commission. (2014). Proposal for key principles of a Quality Framework for Early Childhood Education and Care. Directorate-General for Education and Culture. European Commission. Brussels. https://www.opgroeien.be/sites/default/files/documenten/ecec-quality-framework_en.pdf
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. (2007). Haridus- ja Teadusministeerium: Tartu. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Goullier, F., Carré-Karlinger, C., Orlova, N., & Roussi, M. (2015). European portfolio for pre-primary educators – The plurilingual and intercultural dimension. Graz: Council of Europe Publishing.
Grišakov, K., & Sisask, M. (2023). Tulevikustsenaariumid: vaimset heaolu loov Eesti 2040. Eesti Inimarengu aruanne. Vaimne tervis ja heaolu. Eesti Koostöö Kogu, 344−355.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf
ISSA (International Step by Step Association). (2022). Prioritising the professionalisation of early childhood education and care staff. Eurochild & ISSA. https://firstyearsfirstpriority.eu/resources/prioritising-the-professionalisation-of-early-childhood-education-and-care-staff/
Kemppainen, R., & Ferrin, S. E. (2022). Parental choice and language-of-instruction policies and practices in Estonia. Brigham Young University.
King, K., & Fogle, L. (2006). Bilingual parenting as good parenting: Parents’ perspectives on family language policy for additive bilingualism. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 9(6), 695−712. https://doi.org/10.2167/beb362.0
Klaas-Lang, B. (2023). Eestikeelsele õppele üleminekul on abiks Läti kogemus. Põhjarannik. 26.01.2023.
Klaas-Lang, B., Praakli, K., & Vender, D. (2023). Üleminek eestikeelsele õppele. Vene dominantkeelega Tartu lastevanemate hoiakute uurimisest. Philologica Estonia, 8. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.03
Knoll, A., & Becker, A. (2023). Children’s agency in interactions: How children use language(s) and contribute to the language ecology in Swiss bilingual German-English daycare centres. International Journal of Multilingualism, 20(4), 1304−1318. https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2225857
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152. https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023005
Kuckartz, U., & Rädiker, S. (2023). Qualitative Content Analysis: Methods, Practice and Software. SAGE Publications. https://methods.sagepub.com/book/mono/qualitative-content-analysis-2e/toc#_.
Kukk, A., & Õun, T. (2014). Meeting the objectives of the curriculum at the first stage of basic school by the child having left the language immersion kindergarten. Education 3-13, 42(4), 357–368. https://doi.org/10.1080/03004279.2012.704059
Kukk, A., Õun, T., & Ugaste, A. (2014). Readiness for school of children having attended language immersion kindergarten in their teachers’ and parents’ opinions. International Journal of Early Years Education, 22(2), 156–168. https://doi.org/10.1080/09669760.2014.900475
Leola, H., Uibu, K., & Ugaste, A. (2024). Varase eesti keele kui teise keele õppemängude kasutusvõimalused ja valikud õpetajate hinnangul. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 20, 133–148. https://doi.org/10.5128/ERYa20.08
Lindholm-Leary, K. (2012). Success and challenges in dual language education. Theory Into Practice, 51(4), 256–262. https://doi.org/10.1080/00405841.2012.726053
Linguistic diversity (2024). European Education Area Quality education and training for all. European Commission. Brussels. https://education.ec.europa.eu/focus-topics/improving-quality/multilingualism/linguistic-diversity?
Markus, D., Tauriņa, A., & Zīriņa, T. (2021). Learning of Latvian language in preschools in linguistically heterogeneous situations. Rural Environment. Education. Personality, 14. 138–146. https://doi.org/10.22616/REEP.2021.14.015
Mehisto, P., & Asser, H. (2005). Keelekümblusprogrammi jätkusuutlikkus. Uuringu aruanne. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/37199860-61b0-4599-8b7c-74534632f372/content
Mifsud, C. L., & Vella, L. A. (2018). Teacher agency and language mediation in two Maltese preschool bilingual classrooms. Language, Culture and Curriculum, 31(3), 272–288. https://doi.org/10.1080/07908318.2018.1504400
Peterson, T., Õun, T., Tuul, M., & Varik., P. (2020). Ülevaade pilootprojektist "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal. Haridus- ja Teadusministeerium, 108−112.
Piller, I., & Gerber, L. (2021) Family language policy between the bilingual advantage and the monolingual mindset. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(5), 622−635. https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1503227
Rannu, K., Ljalikova, A., & Poom-Valickis, K. (2021). Influences on teachers’ attitudes towards languages of learning and teaching: The Estonian experience. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 45(1), 1−16. https://doi.org/10.1080/01434632.2021.1925287
Ritonga, D. H., Sofyani, S., & Irsa, L. (2018). Relationship between bilingual environment and Indonesian language development in children. Advances in Health Sciences Research, 12, 279–283. https://doi.org/10.2991/isphe-18.2018.65
Ronderos, J., Castilla-Earls, A., & Ramos, G. M. (2022). Parental beliefs, language practices and language outcomes in Spanish-English bilingual children. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 25(7), 2586−2607. https://doi.org/10.1080/13670050.2021.1935439
Sawyer, B. E., Manz, P. H., & Martin, K. H. (2017). Supporting preschool dual language learners: parents’ and teachers’ beliefs about language development and collaboration. Early Child Development and Care, 187(3–4), 707–726. https://doi.org/10.1080/03004430.2016.1163548
Schwartz, M., & Deeb, I. (2018). Toward a better understanding of the language conducive context: An ecological perspective on children’s progress in the second language in bilingual preschool. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(4), 481–499. https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1484424
Schwarz, M., Deeb, I., & Dubiner, D. (2020). ‘When they act, they speak more’: Strategies that encourage language production in a bilingual preschool. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 25(3), 800–818. https://doi.org/10.1080/13670050.2020.1719029
Tammaru, T., Eamets, R., Pedaste, M., Järve, J. Tamm, M, Klaas-Lang, B., Uibu, M. (2021). Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele. RITA-Ränne projekt. Tartu Ülikool. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/03/L%C3%B5pparuanne.pdf
Vanahans, M., Timoštšuk, I., Uibu, K. (2023). Lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 11(1), 103–129. https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.01
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
The authors who publish in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education agree to the following terms:
- This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License.
- Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation.
- Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.
- Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see Open Access).
