Eestikeelsele õppele üleminek: koolieelsete lasteasutuste juhtide, õpetajate ja lastevanemate ootused, väljakutsed ja mured
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.03Märksõnad:
eestikeelsele õppele üleminek, koolieelsed lasteasutused, lapsevanemad, õpetajad, juhidKokkuvõte
Alusharidus peab tagama lastele võrdsed võimalused sõltumata keele- või kultuuritaustast ning toetama ühtset Eesti väärtusruumi. Selle sihi saavutamiseks toimus Eesti koolieelsetes lasteasutustes 2024. aastal üleminek eestikeelsele õppele. Siinse uuringu eesmärk oli selgitada välja vene või eesti-vene õppekeelega lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate ootused, väljakutsed ja mured seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Artikli andmestik põhineb 583 lapsevanema, 231 õpetaja ja 26 lasteaia juhi kirjaliku küsitluse vastustel. Uuring näitas, et lasteaia juhid ootasid personalilt järjepidevat enesearendamist, koostööd peredega ning riigi tuge koolituste ja õppematerjalide asjus. Õpetajad ootasid toetavat juhtimist ja turvalist töökeskkonda ning rõhutasid vajadust arvestada laste individuaalsete ja keeleliste vajadustega. Lapsevanemad soovisid, et õpetajad oleksid kompetentsed ja oskaksid toetada laste igakülgset arengut. Kõigi osapoolte peamiste väljakutsetena tõusid esile kvalifitseeritud õpetajate nappus, täienduskoolituste vajadus ja erivajadustega laste toetusvõimaluste piiratus.
Allalaadimised
Viited
Alusharidusseadus (2025). Riigi Teataja, I, 09.01.2025, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025001
Baird, P., & Argus, R. (2022). Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 18, 75−95. https://doi.org/10.5128/ERYa18.05
Beacco, J.-C., Byram, M., Cavalli, M., Coste, D., Cuenat, M. E., Goullier, F., & Panthier, J. (2016). Guide for the development and implementation of curricula for plurilingual and intercultural education. Council of Europe. Strasbourg.
Bernstein, K. A., Kilinc, S., Troxel Deeg, M., Marley, S. C., Farrand, K. M., & Kelley, M. F. (2021). Language ideologies of Arizona preschool teachers implementing dual language teaching for the first time: Pro-multilingual beliefs, practical concerns. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(4), 457−480, https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1476456
Brown, K. (2022). Kahesuunalise keelekümblusprogrammi kasutuselevõtt ja arendus Eesti lasteaedades ruumilisest vaatenurgast. Ressursid ja riskid. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 10(2), 178–202. https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.07a
CEFR Expert Group (2023). A Guide to Action-oriented, Plurilingual and Intercultural Education. Strasbourg: Council of Europe Publishing. https://rm.coe.int/a-guideto-action-oriented-plurilingual-and-intercultural-education/1680af9496
De Bot, K. (2014). The effectiveness of early foreign language learning in the Netherlands. Studies in Second Language Learning and Teaching, 4(3), 409–418. https://doi.org/10.14746/ssllt.2014.4.3.2
Eesti keele arengukava 2021−2035 (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn. https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/03/eesti_keele_arengukava_2035.pdf
Eesti Teadusagentuur. (2002). Eesti teadlaste eetikakoodeks. https://etag.ee/wp-content/uploads/2013/09/Eetikakoodeks2002.pdf
Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992) Riigi Teataja 1992, 26, 349. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
European Commission. (2014). Proposal for key principles of a Quality Framework for Early Childhood Education and Care. Directorate-General for Education and Culture. European Commission. Brussels. https://www.opgroeien.be/sites/default/files/documenten/ecec-quality-framework_en.pdf
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. (2007). Haridus- ja Teadusministeerium: Tartu. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Goullier, F., Carré-Karlinger, C., Orlova, N., & Roussi, M. (2015). European portfolio for pre-primary educators – The plurilingual and intercultural dimension. Graz: Council of Europe Publishing.
Grišakov, K., & Sisask, M. (2023). Tulevikustsenaariumid: vaimset heaolu loov Eesti 2040. Eesti Inimarengu aruanne. Vaimne tervis ja heaolu. Eesti Koostöö Kogu, 344−355.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf
ISSA (International Step by Step Association). (2022). Prioritising the professionalisation of early childhood education and care staff. Eurochild & ISSA. https://firstyearsfirstpriority.eu/resources/prioritising-the-professionalisation-of-early-childhood-education-and-care-staff/
Kemppainen, R., & Ferrin, S. E. (2022). Parental choice and language-of-instruction policies and practices in Estonia. Brigham Young University.
King, K., & Fogle, L. (2006). Bilingual parenting as good parenting: Parents’ perspectives on family language policy for additive bilingualism. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 9(6), 695−712. https://doi.org/10.2167/beb362.0
Klaas-Lang, B. (2023). Eestikeelsele õppele üleminekul on abiks Läti kogemus. Põhjarannik. 26.01.2023.
Klaas-Lang, B., Praakli, K., & Vender, D. (2023). Üleminek eestikeelsele õppele. Vene dominantkeelega Tartu lastevanemate hoiakute uurimisest. Philologica Estonia, 8. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.03
Knoll, A., & Becker, A. (2023). Children’s agency in interactions: How children use language(s) and contribute to the language ecology in Swiss bilingual German-English daycare centres. International Journal of Multilingualism, 20(4), 1304−1318. https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2225857
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152. https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023005
Kuckartz, U., & Rädiker, S. (2023). Qualitative Content Analysis: Methods, Practice and Software. SAGE Publications. https://methods.sagepub.com/book/mono/qualitative-content-analysis-2e/toc#_.
Kukk, A., & Õun, T. (2014). Meeting the objectives of the curriculum at the first stage of basic school by the child having left the language immersion kindergarten. Education 3-13, 42(4), 357–368. https://doi.org/10.1080/03004279.2012.704059
Kukk, A., Õun, T., & Ugaste, A. (2014). Readiness for school of children having attended language immersion kindergarten in their teachers’ and parents’ opinions. International Journal of Early Years Education, 22(2), 156–168. https://doi.org/10.1080/09669760.2014.900475
Leola, H., Uibu, K., & Ugaste, A. (2024). Varase eesti keele kui teise keele õppemängude kasutusvõimalused ja valikud õpetajate hinnangul. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 20, 133–148. https://doi.org/10.5128/ERYa20.08
Lindholm-Leary, K. (2012). Success and challenges in dual language education. Theory Into Practice, 51(4), 256–262. https://doi.org/10.1080/00405841.2012.726053
Linguistic diversity (2024). European Education Area Quality education and training for all. European Commission. Brussels. https://education.ec.europa.eu/focus-topics/improving-quality/multilingualism/linguistic-diversity?
Markus, D., Tauriņa, A., & Zīriņa, T. (2021). Learning of Latvian language in preschools in linguistically heterogeneous situations. Rural Environment. Education. Personality, 14. 138–146. https://doi.org/10.22616/REEP.2021.14.015
Mehisto, P., & Asser, H. (2005). Keelekümblusprogrammi jätkusuutlikkus. Uuringu aruanne. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/37199860-61b0-4599-8b7c-74534632f372/content
Mifsud, C. L., & Vella, L. A. (2018). Teacher agency and language mediation in two Maltese preschool bilingual classrooms. Language, Culture and Curriculum, 31(3), 272–288. https://doi.org/10.1080/07908318.2018.1504400
Peterson, T., Õun, T., Tuul, M., & Varik., P. (2020). Ülevaade pilootprojektist "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal. Haridus- ja Teadusministeerium, 108−112.
Piller, I., & Gerber, L. (2021) Family language policy between the bilingual advantage and the monolingual mindset. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(5), 622−635. https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1503227
Rannu, K., Ljalikova, A., & Poom-Valickis, K. (2021). Influences on teachers’ attitudes towards languages of learning and teaching: The Estonian experience. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 45(1), 1−16. https://doi.org/10.1080/01434632.2021.1925287
Ritonga, D. H., Sofyani, S., & Irsa, L. (2018). Relationship between bilingual environment and Indonesian language development in children. Advances in Health Sciences Research, 12, 279–283. https://doi.org/10.2991/isphe-18.2018.65
Ronderos, J., Castilla-Earls, A., & Ramos, G. M. (2022). Parental beliefs, language practices and language outcomes in Spanish-English bilingual children. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 25(7), 2586−2607. https://doi.org/10.1080/13670050.2021.1935439
Sawyer, B. E., Manz, P. H., & Martin, K. H. (2017). Supporting preschool dual language learners: parents’ and teachers’ beliefs about language development and collaboration. Early Child Development and Care, 187(3–4), 707–726. https://doi.org/10.1080/03004430.2016.1163548
Schwartz, M., & Deeb, I. (2018). Toward a better understanding of the language conducive context: An ecological perspective on children’s progress in the second language in bilingual preschool. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 24(4), 481–499. https://doi.org/10.1080/13670050.2018.1484424
Schwarz, M., Deeb, I., & Dubiner, D. (2020). ‘When they act, they speak more’: Strategies that encourage language production in a bilingual preschool. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 25(3), 800–818. https://doi.org/10.1080/13670050.2020.1719029
Tammaru, T., Eamets, R., Pedaste, M., Järve, J. Tamm, M, Klaas-Lang, B., Uibu, M. (2021). Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele. RITA-Ränne projekt. Tartu Ülikool. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/03/L%C3%B5pparuanne.pdf
Vanahans, M., Timoštšuk, I., Uibu, K. (2023). Lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 11(1), 103–129. https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.01
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
