Tartu Ülikooli noorte õppejõudude ametialane enesemääratlus neoliberaalse ülikooli mõõdikute valguses
Kokkuvõte
Viimastel kümnenditel on uurijate tähelepanu keskpunktis olnud neoliberaalne pööre kõrghariduses, mille olulisemate ilmingutena nähakse orienteerumist "turu" nõuetele, tudengite muutumist klientideks, projektipõhisust. Neoliberaalne pööre mõjutab ka õppejõudude ametialast enesemääratlust, mille üheks tulemuseks on mõõdikute rolli suurenemine õppejõu töö hindamisel. Artikli eesmärk on analüüsida, millist tähendust omistavad õppejõud mõõdikutele oma ametialase enesemääratluse eri tasanditel: individuaalsel, organisatoorsel ning riigi tasandil. Selleks tehti poolstruktureeritud intervjuud Tartu Ülikooli alla 40-aastaste kaasprofessoritega. Intervjuud näitasid, et õppejõud tajuvad teravalt mõõdikute mõju – individuaalsel tasandil tekitab see pingeid ning stressi, organisatsiooni tasandil on probleemiks lineaarne karjäärimudel ja liigne ühtlustamine ning riigi tasandil kõrghariduse rahastusega kaasnev probleemistik.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Aava, K., & Mets-Alunurm, K. (2020, 20. november). Uusliberaalne kapitalism ja akadeemia. Sirp. Külastatud aadressil https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/uusliberaalne-kapitalism-ja-akadeemia/.
Aavik, K. (2017, 1. september). Mis on neoliberaalne ülikool? Sirp. Külastatud aadressil https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-on-neoliberaalne-ulikool/.
Aavik, K. (2018, 27. aprill). Neoliberaalne vampiirülikool. Sirp. Külastatud aadressil https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberaalne-vampiirulikool/.
Akadeemiliste töötajate ametijuhendid (2021). Tartu Ülikool.
Alumäe, T, Tilk, O., & Asadullah (2018). Advanced rich transcription system for Estonian speech. Baltic HLT.
Archer, L. (2008). The new neoliberal subjects? Young/er academics’ constructions of professional identity. Journal of Education Policy, 23(3), 265–285. https://doi.org/10.1080/02680930701754047
Berg, L. D., Huijbens, E. H., & Larsen, H. G. (2016). Producing anxiety in the neoliberal university. The Canadian Geographer / Le Géographe canadien, 60, 168–180. https://doi.org/10.1111/cag.12261
Beijaard, D., Verloop, N., & Vermunt, J. D. (2000). Teachers’ perceptions of professional identity: An exploratory study from a personal knowledge perspective. Teaching and Teacher Education, 16(7), 749–764. https://doi.org/10.1016/S0742-051X(00)00023-8
Billot, J. (2010). The imagined and the real: Identifying the tensions for academic identity. Higher Education Research & Development, 29(6), 709–721. https://doi.org/10.1080/07294360.2010.487201
Bourdieu, P. (1998, December). The essence of neoliberalism (transl. by J. Shapiro). La monde diplomatique. Külastatud aadressil https://mondediplo.com/1998/12/08bourdieu.
Braun, V., & Clarke, V. (2006) Using thematic analysis in psychology. Qualitative Research in Psychology, 3(2), 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa
Briggs, A. R. (2007). Exploring professional identities: middle leadership in further education colleges. School Leadership and Management, 27(5), 471–485. https://doi.org/10.1080/13632430701606152
Broucker B., De Wit K. (2015) New Public Management in Higher Education. Huisman J., de Boer H., Dill D. D., Souto-Otero M (Ed.) The Palgrave International Handbook of Higher Education Policy and Governance (pp. 57–75). London: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1007/978-1-137-45617-5_4
Country sheets: public funding observatory (2021). European University Association.
Davis, D. A. (2015). Constructing fear in academia: Neoliberal practices at a public college. Hyatt, S. B., Shear, B. W., & Wright, S. (Eds.). Learning Under Neoliberalism: Ethnographies of Governance in Higher Education Vol. 1 (pp. 151–177), Berghahn Books.
Djerasimovic, S., & Villani, M. (2020). Constructing academic identity in the European higher education space: Experiences of early career educational researchers. European Educational Research Journal, 19(3), 247–268. https://doi.org/10.1177/1474904119867186
Eesti Teadusagentuur (2020). ETAGi riiklike uurimistoetuste 2020. aasta kokkuvõte. Külastatud aadressil https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/12/PUT2021-taotlusvooru-kokkuvõte.pdf.
Ehala, M. (2018, 22. juuni). Mis identiteet õigupoolest ikkagi on? Sirp. Külastatud aadressil https://sirp.ee/s1-artiklid/varia/mis-identiteet-oigupoolest-ikkagi-on/.
Eurostat (2018). Classroom teachers and academic staff by education level, programme orientation, sex and age groups. Data table EDUC_UOE_PERP01. Külastatud aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/EDUC_UOE_PERP01__custom_1009321/default/table?lang=en.
Gibbs, P. (2011) An Aristotelian model for ethical higher education marketing: The role of practical wisdom. Journal of Marketing for Higher Education, 21(2), 203–214. https://doi.org/10.1080/08841241.2011.623732
Grauberg, E. (2020, 20. november). Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes. Sirp. Külastatud aadressil https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/korgharidus-mcdonaldiseerumise-tuultes.
Haamer, A., Lepp, L., & Reva, E. (2012). The dynamics of professional identity of university teachers: Reflecting on the ideal university teacher. Studies for the Learning Society, 2(2-3), 110. https://doi.org/10.2478/v10240-012-0010-5
Hakala, J. (2009). The future of the academic calling? Junior researchers in the entrepreneurial university. Higher Education, 57(2), 173. https://doi.org/10.1007/s10734-008-9140-6
Haridus- ja teadusministeerium (2017). Uus rahastamismudel. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/uus_rahastamismudel_0.jpg.
Haywood, H., Jenkins, R., & Molesworth, M. (2010). A degree will make all your dreams come true: Higher education as the management of consumer desires (pp. 197–209). Molesworth, M., Scullion, R., & Nixon, E. (Eds.). The marketisation of higher education and the student as consumer. Routledge.
Henkel, M. (2005). Academic identity and autonomy in a changing policy environment. Higher Education, 49, 155–176. https://doi.org/10.1007/s10734-004-2919-1
Jauhiainen, A., Jauhiainen, A., & Laiho, A. (2009). The dilemmas of the ‘efficiency university’ policy and the everyday life of university teachers. Teaching in Higher Education, 14(4), 417–428. https://doi.org/10.1080/13562510903050186
Kumar, R., & Hill, D. (2008). Neoliberal capitalism and education. Hill, D., & Kumar, R. (Eds.). Global neoliberalism and education and its consequences (pp. 1–11). Routledge.
Laiho, A., Jauhiainen, A., & Jauhiainen, A. (2020). Being a teacher in a managerial university: academic teacher identity. Teaching in Higher Education, 1–18. https://doi.org/10.1080/13562517.2020.1716711
Levidow, L. (2005). Neoliberal agendas for higher education. Saad-Filho, A., & Johnston (Ed.). Neoliberalism: a critical reader (pp. 156–163), Chicago: University of Chicago Press.
MacLeod, A., Cameron, P., Ajjawi, R., Kits, O., & Tummons, J. (2019). Actor-network theory and ethnography: Sociomaterial approaches to researching medical education. Perspectives on Medical Education, 8, 177–186. https://doi.org/10.1007/s40037-019-0513-6
Maringe, F., & Gibbs, P. (2009). Marketing higher education. Theory and practice. Berkshire: Open University Press.
Molesworth, M., Scullion, R., & Nixon, E. (Eds.). (2010). The marketisation of higher education. Routledge.
Mägi, E., Koppel, K., Kõiv, K., Kindsiko, E., & Beerkens, M. (2019). Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas. Lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool ja Mõttekoda Praxis.
Nicolini D. (2012) Practice theory, work, and organization: An introduction. Oxford: Oxford University Press.
Nixon, E., Scullion, R., & Hearn, R. (2018). Her majesty the student: Marketised higher education and the narcissistic (dis)satisfactions of the student-consumer. Studies in Higher Education, 43(6), 927–943. https://doi.org/10.1080/03075079.2016.1196353
Olssen, M., & Peters, M. A. (2005). Neoliberalism, higher education and the knowledge economy: From the free market to knowledge capitalism. Journal of Education Policy, 20(3), 313–345. https://doi.org/10.1080/02680930500108718
Remmik, M., Karm, M., & Lepp, L. (2013). Learning and developing as a university teacher: Narratives of early career academics in Estonia. European Educational Research Journal, 12(3), 330–341. https://doi.org/10.2304/eerj.2013.12.3.330
Reva, E., & Remmik, M. (2020). Erialane hübriididentiteet praktikute-õppejõudude arusaamades. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 8(2), 111–137. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.05
Riigikontroll (2019). Audit: kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused. Riigikontrolli aruanne Riigikogule.
Ross, S., Savage, L., & Watson, J. (2020). University Teachers and Resistance in the Neoliberal University. Labor Studies Journal, 45(3), 227–249. https://doi.org/10.1177/0160449X19883342
Sarv, A. (2013). Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet. Tartu: Tartu Ülikool
Seema, R., Udam, M., Mattisen, H., & Lauri, L. (2017). The perceived impact of external evaluation: The system, organisation and individual levels. Estonian case. Higher Education, 73(1), 79−95. https://doi.org/10.1007/s10734-016-0001-4
Shore, C. (2010). Beyond the multiversity: Neoliberalism and the rise of the schizophrenic university. Social Anthropology, 18(1), 15–29. https://doi.org/10.1111/j.1469-8676.2009.00094.x
Talviste, E. (2020, 11. detsember). Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad. Sirp. Külastatud aadressil https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/opetamine-jahumanitaaria-kui-valed-erialad/.
Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord (2020). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020013.
Winter, R. (2009). Academic manager or managed academic? Academic identity schisms in higher education. Journal of Higher Education Policy and Management, 31(2), 121–131. https://doi.org/10.1080/13600800902825835
Õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise kord (2016) Tartu Ülikool.
Ylijoki, O. H., & Henriksson, L. (2017). Tribal, proletarian and entrepreneurial career stories: Junior academics as a case in point. Studies in Higher Education, 42(7), 1292–1308. https://doi.org/10.1080/03075079.2015.1092129
Ylijoki, O. H., & Ursin, J. (2015). High-flyers and underdogs: The polarisation of Finnish academic identities. Evans, L., & Nixon, J. (Eds.), Academic identities in higher education: the changing European landscape (pp. 187–202). Bloomsbury Publishing.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
