Eesti põhikooliõpilaste õppimisega seotud digihoiakud ja -oskused
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.05Märksõnad:
digipädevus, hindamine, põhikool, digioskused, digihoiakudKokkuvõte
Digihoiakud ja -oskused, mida saab nimetada ka digipädevuseks, on tänases tehnoloogiarikkas maailmas ühiskonnaelus edukaks osalemiseks olulisel kohal. See tähendab, et teadlike kodanike sirgumiseks on ka koolidel ülesanne kujundada digihoiakuid ning õpetada digioskusi. Samal ajal puudub meil aga süsteemne ülevaade õpilaste õppimiseks vajaliku digipädevuse tasemest erinevate kooliastmete kaupa. Siinses artiklis tutvustatava uuringu eesmärk on anda ülevaade põhikooli eri vanusegruppide õpilaste õppimiseks vajalikest digioskustest ja digitehnoloogiaga seonduvatest hoiakutest. Eesmärgi täitmiseks kasutati digipädevuse hindamisvahendit, mis võimaldab kirjeldada õpilaste õppimiseks vajalikke digihoiakuid ja digioskuseid üheksas erinevas dimensioonis. Uuringus osales 836 õpilast 13 Eesti koolist (3. klass = 316 õpilast, 6. klass = 291, 9. klass = 229). Tulemused näitasid, et kõigis vanusastmetes on enim vajakajäämisi programmeerimisoskustes, kuid 3. klassis ka erinevate operatsioonide tegemise oskuses. Analüüsi tulemused näitasid õpilaste võrdlemisi nõrka oskust järgida digimaailmas kehtivaid reegleid. Hoiakute juures tuleks andmete põhjal pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ja õpetajad võiksid digivahendite eesmärgipärast kasutamist õppetöös rohkem julgustada.
Allalaadimised
Viited
Adov, L. (2022). Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: The role of behavioural intention and attitudes [Doktoritöö]. http://hdl.handle.net/10062/76359
Digipädevuse tasemetöö 2019 (2019). SA Innove. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/09/2019-Digipädevuse-tasemetöö-tulemuste-analüüs.pdf.
Ferrari, A. (2012). Digital competence in practice: An analysis of frameworks. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2791/82116
Kalmus, V. (2022). Infographic Estonia: YSKILLS school survey – Wave 2. https://doi.org/10.5281/zenodo.7434149
Kori, K., Pedaste, M., Leijen, Ä., & Tõnisson, E. (2016). The role of programming experience in ICT students’ learning motivation and academic achievement. International Journal of Information and Education Technology, 6(5), 331–337. https://doi.org/10.7763/IJIET.2016.V6.709
Kärbla, T., Männamaa, M., & Uibu, K. (2020). Vocabulary and text comprehension levels: What should be considered in assessments? Educational Psychology, 40(7), 875–892. https://doi.org/10.1080/01443410.2019.1703172
Palczyńska, M., & Rynko, M. (2021). ICT skills measurement in social surveys: Can we trust self-reports? Quality & Quantity, 55, 917–943. https://doi.org/10.1007/s11135-020-01031-4
Palts, T., & Pedaste, M. (2020). A Model for Developing Computational Thinking Skills. Informatics in Education, 19(1), 113−128. https://doi.org/10.15388/infedu.2020.06
Pedaste, M., Kallas, K., & Baucal, A. (2023). Digital competence test for learning in schools: Development of items and scales. Computers & Education, 203, 104830. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2023.104830
Pedaste, M., Kalmus, V., & Vainonen, K. (2021). Dimensions of digital competence and its assessment in basic school. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(2), 212–243. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.09
Porat, E., Blau, I., & Barak, A. (2018). Measuring digital literacies: Junior high-school students’ perceived competencies versus actual performance. Computers & Education, 126, 23–36. https://doi.org/10.1016/J.COMPEDU.2018.06.030
Põhikooli riiklik õppekava (2024). RT I, 10.08.2024, 2. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/110082024002.
Siddiq, F., Hatlevik, O. E., Olsen, R. V., Throndsen, I., & Scherer, R. (2016). Taking a future perspective by learning from the past – A systematic review of assessment instruments that aim to measure primary and secondary school students’ ICT literacy. Educational Research Review, 19, 58–84. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2016.05.002
Smahel, D., Machackova, H., Mascheroni, G., Dedkova, L., Staksrud, E., Ólafsson, K., Livingstone, S., & Hasebrink, U. (2020). EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries. EU Kids Online. https://doi.org/10.21953/lse.47fdeqj01ofo
Sukk, M., & Soo, K. (2018). EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (Toim). Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/euko/files/eu_kids_online_eesti_2018_raport.pdf.
Tammets, K., Ley, T., Eisenschmidt, E., Soodla, P., Sillat, P. J., Kollom, K., ... & Sirk, M. (2021). Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile. Vahearuanne. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tlu_raport_distantsope_yldharidus_2810.pdf.
Van Laar, E., van Deursen, A., Helsper, E., & Schneider, L. (2022). The youth Digital Skills Performance Tests. Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.7110265
Vuorikari, R., Kluzer, S., & Punie, Y. (2022). DigComp 2.2: The Digital Competence Framework for Citizens, EUR 31006 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, https://doi.org/10.2760/115376
Vuorikari, R., Punie, Y., Carretero, S., & Van Den Brande, L. (2016). DigComp 2.0: The Digital Competence Framework for Citizens. Jrc-Ipts. https://doi.org/10.2791/11517
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
