Eessõna
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2013.1.01Kokkuvõte
Eesti Haridusteaduste Ajakirja esimene number keskendub õpetajakoolitusele ja kõrgkoolipedagoogikale. Erinumbri eesmärk on tutvustada nendes valdkondades Eestis läbiviidud uuringuid ning pakkuda uurimistulemuste põhjal uusi teadmisi edasiste arutelude ja arendustöö tarbeks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajakirja esiknumbri kaastööd avavad õpetajakoolituse ja kõrgkoolipedagoogika erinevaid tahke ning aitavad paremini mõista nende valdkondade komplekssust. Peale kaastööde panuse teadustöö edendamisse, sh mitme originaalse mõõtevahendi esitlemise, antakse artiklites ka praktilisi soovitusi õpetajakoolituse ja laiemalt kõrgkooliõpingute arendamiseks. Näiteks käsitletakse õpetajakoolituse teoreetiliste õpingute ja õpetamispraktika parema seostamise võimalusi, samuti arutletakse kõrgkoolides õppimiskeskse õpetamisviisi rakendamise eelduste ja tingimuste üle.
Allalaadimised
Viited
Barkley, E. F. (2010). Student engagement techniques: A handbook for college faculty. San Francisco: Jossey Bass Publishers.
Biggs, J., & Tang, C. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ellis, V., & McNicholl, J. (2013). Institutional categorizations of teacher education as aca- demic work in England. Paper presentation at AERA 2013 conference, San Fransisco, California, United States of America.
Fry, H., Ketteridge, S., & Marshall, S. (Eds.) (2009). A handbook for teaching and learning in higher education: Enhancing academic practice. New York: Routledge.
Gage, N. L., & Berliner, D. C. (1998). Educational psychology (6th ed.). Boston: Houghton Mifflin Co.
Grossman, P., Hammerness, K., & McDonald, M. (2009). Redefining teaching, re‐ imagining teacher education. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 15(2), 273–289. http://dx.doi.org/10.1080/13540600902875340
Grossman, P., & McDonald, M. (2008). Back to the future: Directions for research in teaching and teacher education. American Educational Research Journal, 45(1), 184– 205. http://dx.doi.org/10.3102/0002831207312906
Kansanen, P., Tirri, K., Meri, M., Krokfors, L., Husu, J., & Jyrhämä, R. (2000). Teachers’ pedagogical thinking: Theoretical landscapes, practical challenges. New York: Peter Lang.
Korthagen, F. A. J., Kessels, J., Koster, B., Lagerwerf, B., & Wubbels, T. (2001). Linking theory and practice: The pedagogy of realistic teacher education. Mahwah: Lawrence Erlbaum.
Light, G., Cox, R., & Calkins, S. (2009). Learning and teaching in higher education: The reflective practitioner. London: Sage Publications.
Mayer, D. (2013). Policy driven reforms and the role of teacher educators in professiona- lising teacher education. Keynote presentation at the 16th ISATT conference, Gent, Belgia.
McDonald, M. (2013). Teacher education and core practices: Developing a common fra- mework. Paper presentation at AERA 2013 conference, San Fransisco, California, United States of America.
Ramsden, P. (2003). Learning to teach in higher education (2nd ed.). London, New York: RoutledgeFalmer.
Shulman, L. S. (1987). Knowledge and teaching: Foundations of the new reform. Harvard Educational Review, 57(1), 1–22.
Watt, H. M. G., & Richardson, P. W. (2007). Motivational factors influencing teaching as a career choice: Development and validation of the FIT-Choice scale. The Journal of Experimental Education, 75(3), 167–202. http://dx.doi.org/10.3200/JEXE.75.3.167-202
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
