Õpilaste õpistrateegiate arendamine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" toel ja nende vanemaid kaasates
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.09Märksõnad:
õpilased, õpistrateegiad, tegevusuuring, enesereguleeritud õppimine, lastevanemadKokkuvõte
Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on distantsõppe kogemuse valguses saanud tähenduslikumaks kui kunagi varem. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas süsteemsel juhendamisel muutub õpilaste raporteeritud strateegiate kasutamine ja teadlikkus õpistrateegiatest ning kuivõrd õpilaste ja lastevanemate sekkumisjärgsed hinnangud õpistrateegiate tõhususele on seotud. Teadlikkus õpistrateegiatest tähendab õpilaste oskust hinnata strateegiate tõhusust ning teha valikuid tõhusamate strateegiate kasutamise kasuks. Sekkumisuuringul kasutati kolmanda klassi õpilastega programmi "Õpime mõttega". Sekkumisuuringu eel ja järel koguti andmeid õpilaste õpistrateegiate kasutamise ning hinnangute kohta, kasutades õpi- ja enesemääratluspädevuse teste. Lastevanematega korraldati vestlusringid õpistrateegiate teadlikkuse tõstmiseks ja hinnati nende teadlikkuse muutust sekkumise jooksul. Tulemused näitavad, et juba lühiajalise sekkumise tulemusena hindasid õpilased tõhusaid strateegiaid kõrgemalt. Lastevanemate teadlikkus tõhusatest õpistrateegiatest paranes ja ilmnes seos lastevanemate ja laste hinnangutes vähetõhusatele strateegiatele.
SummaryAllalaadimised
Viited
Aru, J., & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tartu: Kirjastus Tänapäev.
Aus, K., Arro, G., Jõgi, A. L., & Malleus, E. (2014). Kus tegijaid, seal nägijaid? Akadeemilise prokrastineerimise õpetajapoolse märkamise seosed õpilaste individuaalsete erinevustega. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2(1), 217–240. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.09
Bjork, R. A., Dunlosky, J., & Kornell, N. (2013). Self-regulated learning: Beliefs, techniques, and illusions. Annual review of psychology, 64, 417–444. https://doi.org/10.1146/annurev-psych-113011-143823
Bjorklund, D., Miller, P., Coyle, T., & Slawinski, J. (1997). Instructing children to use memory strategies: Evidence of utilization deficiencies in memory training studies. Developmental Review, 17, 411–441. https://doi.org/10.1006/drev.1997.0440
Boekaerts, M. (1999). Self-regulated learning: Where we are today. International journal of educational research, 31(6), 445–457. https://doi.org/10.1016/S0883-0355(99)00014-2
Cabus, S. J., & Ariës, R. J. (2017). What do parents teach their children? – The effects of parental involvement on student performance in Dutch compulsory education. Educational review, 69(3), 285–302. https://doi.org/10.1080/00131911.2016.1208148
Castro, M., Expósito-Casas, E., López-Martín, E., Lizasoain, L., Navarro-Asencio, E., & Gaviria, J. L. (2015). Parental involvement on student academic achievement: A meta-analysis. Educational research review, 14, 33–46. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2015.01.002
Clerc, J., Miller, P., & Cosnefroy, L. (2014). Young children’s transfer of strategies: Utilization deficiencies, executive function, and metacognition. Developmental Review, 34, 378–393. https://doi:org/10.1016/j.cogdev.2012.09.003
Cox, D. D. (2005). Evidence-based interventions using home-school collaboration. School Psychology Quarterly, 20(4), 473–497. https://doi.org/10.1521/scpq.2005.20.4.473
Cox, S., & Robinson-Pant, A. (2008). Power, participation and decision making in the primary classroom: Children as action researchers. Educational Action Research, 16(4), 457–468. https://doi.org/10.1080/09650790802445643
Cotton, K., & Wikelund, K. R. (1989). Parent involvement in education. School improvement research series, 6(3), 17–23.
Dehn, M. J. (2011). Working memory and academic learning: Assessment and intervention. Hoboken: John Wiley & Sons.
Dignath, C., & Büttner, G. (2008). Components of fostering self-regulated learning among students. A meta-analysis on intervention studies at primary and secondary school level. Metacognition and learning, 3(3), 231–264. https://doi.org/10.1891/1945-8959.14.1.77
Dunlosky, J., Rawson, K., Marsh, E., Nathan, M., & Willingham, D. (2013). Improving Students’ Learning with Effective Learning Techniques: Promising Directions from Cognitive and Educational Psychology. Psychological Science in the Public Interest, 14, 4–58. https://doi.org/10.1177/1529100612453266
Eesti Vabariigi Valitsus (2020). Põhikooli riiklik õppekava. Riigi Teataja RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008.
Estacio, E. V., & Karic, T. (2016). The World Café: An innovative method to facilitate reflections on internationalisation in higher education. Journal of Further and Higher Education, 40(6), 731–745. https://doi.org/10.1080/0309877X.2015.1014315
Fantuzzo, J., McWayne, C., Perry, M. A., & Childs, S. (2004). Multiple dimensions of family involvement and their relations to behavioral and learning competencies for urban, low-income children. School Psychology Review, 33(4), 467–480. https://doi.org/10.1080/02796015.2004.12086262
Halamish, V. (2018). Pre-service and In-service Teachers’ Metacognitive Knowledge of Learning Strategies. Frontiers in psychology, 9, 2152. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2018.02152
Hennok, L. (2019) 2., 3. ja 4. klassi õpilaste õpistrateegiad ja nende muutumine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" rakendamisel. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
Hornby, G., & Lafaele, R. (2011). Barriers to parental involvement in education: An explanatory model. Educational review, 63(1), 37–52. https://doi.org/10.1080/00131911.2010.488049
Hung, M. (2015). Talking circles promote equitable discourse. Mathematics Teacher, 109(4), 256–260. https://www.jstor.org/stable/10.5951/mathteacher.109.4.0256.
Kester, L. (2020). "Õpime mõttega" programmi efektiivsuse hindamine loodusõpetuses ühe eesti põhikooli 2. klassi õpilaste näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Kikas, E., & Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Kikas, E., Jõgi, A. L., Palu, A., Mädamürk, K., & Luptova, O. (2016). Põhikooli matemaatika lõpueksami taustauuringu tulemused. Aruanne. https://www.innove.ee/uuringud/pohikooli-lopueksamite-taustakusitlus/eksamite-taustakusitluste-tulemused/.
Kikas, E., Mädamürk, K., & Palu, A. (2020). What role do comprehension-oriented learning strategies have in solving math calculation and word problems at the end of middle school? British Journal of Educational Psychology, 90, 105–123 https://doi.org/10.1111/bjep.12308
Kikas, E., Mädamürk, K., Treial, K., Luptova, O., Malleus, E., Soodla, P., Aus, K., Arro, G., Talpsep, T., Saviir, S., Hennok, L., Sigus, H., Kivi, V. (2018). Arvutipõhised hindamisvahendid õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse hindamiseks põhikooli I ja II kooliastmes. Juhendid testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/01/Hindamisvahendite-juhendmaterjal-20_1_ee.pdf.
Kikas, E., & Soodla, P. (2019). Õpi- ja lugemisoskuse programmid. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal (106–107). Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond. https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2018-2019_oa.pdf
Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja väljajuhatus. TLÜ Kirjastus.
Löfström, E. (2011). Tegevusuuringu käsiraamat. Tallinn: Archimedes Kirjastus.
McCabe, J. (2011). Metacognitive awareness of learning strategies in undergraduates. Memory & Cognition, 39(3), 462–476. https://doi.org/10.3758/s13421-010-0035-2
Miyatsu, T., Nguyen, K., & McDaniel, M. (2018). Five Popular Study Strategies: Their Pitfalls and Optimal Implementations. Perspectives on Psychological Science, 13, 390–407. https://doi.org/10.1177/1745691617710510
Männamaa, M., & Kikas, E. (2005). Õpioskused ja õppekava. Haridus, 20−22.
Ornstein, P., Coffman, J., Grammer, J., San Souci, P., & McCall, L. (2010). Linking the classroom context and the development of children’s memory skills. In J. Meece & J. Eccles (Eds.), Handbook of Research on Schools, Schooling, and Human Development (pp. 42–59). Routledge.
Schieffer, A., Isaacs, D., & Gyllenpalm, B. (2004). The world café: part one. World, 18(8), 1–9.
Schleepen, T. M. J., & M. Jonkman, L. (2014). A longitudinal study of semantic grouping strategy use in 6–11-year-old children: Investigating developmental phases, the role of working memory, and strategy transfer. The Journal of Genetic Psychology, 175(6), 451–471. https://doi.org/10.1080/00221325.2014.958126
Senge, P. (2009). Õppiv kool. Tartu: AS Atlex.
Silinskas, G., & Kikas, E. (2019). Parental involvement in math homework: Links to children’s performance and motivation. Scandinavian Journal of Educational Research, 63(1), 17–37. https://doi.org/10.1080/00313831.2017.1324901
Soderstrom, N. C., & Bjork, R. A. (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10(2), 176–199. https://doi.org/10.1177/1745691615569000
Soodla, P., Kikas, E., & Mädamürk, K. (2018). Põhikooli eesti keele lõpueksami taustauuringu tulemused. Aruanne. https://www.innove.ee/uuringud/pohikooli-lopueksamite-taustakusitlus/eksamite-taustakusitluste-tulemused/.
Zimmerman, B. J. (1990). Self-regulated learning and academic achievement: An overview. Educational psychologist, 25(1), 3–17. https://doi.org/10.1207/s15326985ep2501_2
Zimmerman, B. J. (2002). Becoming a self-regulated learner: An overview. Theory into Practice, 41(2), 64–70. https://doi.org/10.1207/s15430421tip4102_2
Zimmerman, B. J., & Schunk, D. H. (2011). Handbook of Self-regulation of Learning and Performance. New York; London: Routledge/Taylor & Francis Group.
Vandevelde, S., Vandenbussche, L., & Van Keer, H. (2012). Stimulating self-regulated learning in primary education: Encouraging versus hampering factors for teachers. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 69(0), 1562–1571. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2012.12.099
Winne, P. H. (2018). Theorizing and researching levels of processing in self-regulated learning. British Journal of Educational Psychology, 88(1), 9–20. https://doi.org/10.1111/bjep.12173
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
