Kahesuunaline keelekümblus Eestis: lastevanemate ootused, kogemused ja hinnang programmi rakendamisele
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.06Märksõnad:
mitmekeelne haridus, kahesuunalise keelekümbluse programm, koolieelsed lasteasutused, lapsevanemadKokkuvõte
Globaliseeruvas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitme keele õppimine juba koolieelses eas. Pakkumaks eesti ja vene emakeelega lastele võrdseid võimalusi teise keele omandamiseks, avati 2015. aasta sügisel Eestis esimesed kahesuunalise keelekümbluse rühmad. Artikli eesmärk on anda nelja esimese kahesuunalise keelekümbluse rühma laste vanemate kirjalikule küsitlusele tuginedes ülevaade lastevanemate ootustest, kogemustest ja hinnangutest programmi tulemuslikkusele lapsega kodus räägitavast keelest lähtuvalt. Kirjalikus küsitluses osales 54 lapsevanemat, kellest 31-l oli kodune keel eesti keel ning 23-l vene keel. Selgus, et kuigi erineva kodukeelega laste vanemate põhjendused, miks kahesuunalise keelekümbluse kasuks otsustati, olid erinevad, ollakse kodukeelest sõltumata enamasti väga rahul nii lapse arengu kui ka programmiga tervikuna. Samas toodi välja arenguvõimalusi mudeli rakendamisel, näiteks leiti, et rühmas võiks käia ühevanuselised lapsed.
Allalaadimised
Viited
Baker, C. (1996). Foundations of bilingual education and bilingualism (3nd ed.). Clevedon, UK: Multilingual Matters.
Beeman, K., & Urow, C. (2013). Teaching for biliteracy: Strengthening bridges between languages. Philadelphia: Carlson Publishing.
Chaparro, S. (2020) School, parents, and communities: Leading parallel lives in a two-way immersion program. International Multilingual Research Journal, 14(1), 41–57. https://doi.org/10.1080/19313152.2019.1634957
Craig, B. (1996). Parental attitudes toward bilingualism in a local two-way immersion program. Bilingual Research Journal, 20, 383–410. https://doi.org/10.1080/15235882.1996.10668636
Curtain, H. A., & Pesola, C. A. (1988). Languages and children: Making the match. Reading, MA: Addison-Wesley.
Flores, N. (2017). Bilingual education. In O. García, N. Flores, & M. Spotti (Eds.), The Oxford handbook of language and society (pp. 525–544). New York, NY: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190212896.013.26
Garcia, O. (2009). Bilingual education in the 21st century. A global perspective. Malden, MA: Wiley-Blackwell.
Genesee, F. (1983) Bilingual education of majority-language children: The immersion experiments in review. Applied Psycholinguistics, 4(1), 1–46. https://doi.org/10.1017/S0142716400001739
Gerena, L. (2010). Parental voice and involvement in cultural context: Understanding rationales, values, and motivational constructs in a dual immersion setting. Urban Education, 46(3), 342–370. https://doi.org/10.1177/0042085910377512
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_vv_0.pdf.
Howard, E. R., & Christian, D. (2002). Two-way immersion 101: Designing and implementing a two-way immersion education program at the elementary level. DC: Center for Research on Education, Diversity & Excellence.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152.
Kukk, A., & Õun, T. (2014). Meeting the objectives of the curriculum at the first stage of basic school by the child having left the language immersion kindergarten. Education 3-13, 42(4), 357–368. https://doi.org/10.1080/03004279.2012.704059
Kukk, A., Õun, T., & Ugaste, A. (2014). Readiness for school of children having attended language immersion kindergarten in their teachers’ and parents’ opinions. International Journal of Early Years Education, 22(2), 156–168. https://doi.org/10.1080/09669760.2014.900475
Le Pichon Vorstman, E., De Swart, H., Ceginskas, V., & Van den Bergh, H. (2009). Language learning experience in school context and metacognitive awareness of multilingual children. International Journal of Multilingualism, 6(3), 258–280. https://doi.org/10.1080/14790710902878692
Lindholm-Leary (2001). Dual language education. Clevedon, England: Multilingual Matters. https://doi.org/10.21832/9781853595332
Lindholm-Leary, K. J. (2005). Review of research and best practices on effective features of dual language education programs. San José, CA: San José State University.
López, M. M. (2013). Mothers choose: Reasons for enrolling their children in a two-way immersion program, Bilingual Research Journal, 36(2), 208–227. https://doi.org/10.1080/15235882.2013.818595
Maher, J. (2017). Multilingualism: A very short introduction. Oxford: Oxford University Press.
Marian, V., Shook, A., & Schroeder, S. R. (2013). Bilingual two-way immersion programs benefit academic achievement. Bilingual Research Journal, 36, 167–186. https://doi.org/10.1080/15235882.2013.818075
Mehisto, P. (2015). Estonia: Laying the groundwork for bilingual education. In P. Mehisto & F. Genesee (Eds.), Building Bilingual Education Systems: Forces, Mechanisms and Counterweights. Cambridge: Cambridge University Press, 59–81.
Minlibajeva, H. (2014). Varane keelekümblus lasteaias. H. Tammiste (Koost). Tarkus tuleb tasapisi, 77–101. Tartu: Atlex.
Morgan, J., & Rinvolucri, M. (1983). Once upon a time: Using stories in the language classroom. Cambridge Handbooks for Language Teachers. Cambridge: Cambridge University Press.
Oliveira, G., Chang-Bacon, C. K., Cho, E., & Baer-Cruz, M. (2020). Parent and teacher perceptions of a Brazilian Portuguese two-way immersion program. Bilingual Research Journal, 43(2), 212–231. https://doi.org/10.1080/15235882.2020.1773961
Piirsalu, K., & Golubeva, A. (2019). Kahesuunaline keelekümblus kui varase mitmekeelsuse võimalus. H. Voolaid (Toim), Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal (lk 96–97). Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond.
Sau-Ek, K., Loogma, K., & Vainu, V. (2011). Hilise keelekümbluse mõju. Tallinn: Tallinna Ülikool, haridusuuringute keskus.
Shannon, S. M., & Milian, M. (2002). Parents choose dual language programs in Colorado: A survey. Bilingual Research Journal, 26(3), 681–696. https://doi.org/10.1080/15235882.2002.10162584
Soltero, W. S. (2004). (Ed.) Dual language: teaching and learning in two languages. Boston: Pearson Education, inc.
Soyoung, L. (2007). Language policy in a Korean-English two-way immersion setting, Language, Culture and Curriculum, 20(2), 109–125. https://doi.org/10.2167/lcc329.0
Tedick, D. J. (2015) United States of America: The paradoxes and possibilities of bilingual education. In P. Mehisto & F. Genesee (Eds.). Building Bilingual Education Systems: Forces, Mechanisms and Counterweights. Cambridge: Cambridge University Press, 1–22.
Thomas, W. P., & Collier, V. P. (2002). A national study of school effectiveness for language minority students’ long-term academic achievement. Santa Cruz, CA: University of California at Santa Cruz, Center for Research on Education, Diversity, and Excellence.
Unger, M. (2001). Equalizing the status of both languages in a dual immersion school. (2001, november). The ACIE Newsletter. [2018, aprill 25]. Külastatud aadressil http://carla.umn.edu/immersion/acie/vol5/Nov2001_EqualStatus.html.
Vihman, V-A. (s.a.) Meie lapsel mitu keelt – abiks mitmekeelse lapse vanemale. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/meie_lapsel_mitu_keelt_fin.pdf.
Yazici, Z., Ilter, B. G., & Glover, P. (2010). How bilingual is bilingual? Mother-tongue proficiency and learning through a scond language. International Journal of Early Years Education, 18(3), 259–268. https://doi.org/10.1080/09669760.2010.521297
Viisteist aastat keelekümblust. (2014). Tallinn: SA Innove
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).