Läbi raskuste tähtede poole: doktoritööde juhendajate kraadiõpingute kogemused ja nende seosed juhendamispraktikaga
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.04Märksõnad:
kraadiõpe, aspirant, doktoriõpe, doktorant, juhendamine, intervjuuKokkuvõte
Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku erinevateks uurimusteks. Juhendamispraktikat analüüsivate uurimuste keskmes on olnud juhendajate juhendamistegevused ja arusaamad doktoriõppe eesmärkidest. Üks juhendamispraktikat mõjutavaid tegureid on juhendajate kraadiõppe kogemus. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eestis tegutsevate juhendajate kujunemise tausta ning osutada võimalikele seostele nende kraadiõpingute kogemuste ja juhendamispraktika vahel. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuuga 21-lt haridus- ja loodusteaduste valdkonna juhendajalt. Andmete analüüsimisel kasutati temaatilist analüüsi. Uurimuse tulemused osutasid, et juhendajad väärtustasid õpinguteaegset võimalust pühenduda väitekirja koostamisele, hoolivaid suhteid juhendaja ja juhendatava vahel ning toetava kogukonna olemasolu. Juhendamispraktikasse on üle võetud näiteks avatud suhtlusviis, toetava konstruktiivse tagasiside andmine, üliõpilase toetamine iseseisvaks uurijaks kujunemisel.
Allalaadimised
Viited
Barnes, B. J., & Austin, A. E. (2009). The role of doctoral advisors: A look at advising from the advisor’s perspective. Innovative Higher Education, 33(5), 297–315. http://dx.doi.org/10.1007/s10755-008-9084-x
Brew, A., & Peseta, T. (2004). Changing postgraduate supervision practice: A programme to encourage learning through reflection and feedback. Innovations in Education and Teaching International, 43(1), 5–22. http://dx.doi.org/10.1080/1470329032000172685
Delamont, S., Parry, O., & Atkinson, P. (1998). Creating a delicate balance: The doctoral supervisor’s dilemmas. Teaching in Higher Eduation, 3(2), 157–172. http://dx.doi.org/10.1080/1356215980030203
Dysthe, O., Samara, A., & Westrheim, K. (2006). Multivoiced supervision of Master’s students: A case study of alternative supervision practices in higher education. Studies in Higher Education, 31(3), 299–318. http://dx.doi.org/10.1080/03075070600680562
Eamets, R., Tamm, K., Tamm-Klaos, D., Aksen, M., Kärner, A., & Kindsiko, E. (2014). Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs. Uuringu 2.4 lõppraport. Külastatud aadressil http://tips.ut.ee/img/image/TIPSraportdoktorippetulemuslikkusest27.03.141.pdf.
Easterby-Smith, M., Thorpe, R., & Lowe, A. (2002). Management research: An introduction (2nd ed.). London: Sage Publications.
Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava lepe (2003). Külastatud aadressil http://www.ern. ee/images/dokumendid/kvaliteedilepe/allkirjastastud_head_tavad.pdf.
Gardner, S. K. (2009). Student and faculty attributions of attrition in high and low-completing doctoral programs in the United States. Higher Education, 58(1), 97–112. http://dx.doi.org/10.1007/s10734-008-9184-7
Gardner, S. K. (2010). Contrasting the socialization experiences of doctoral students in high- and low-completing departments: A qualitative analysis of disciplinary contexts at one institution. The Journal of Higher Education, 81(1), 61–81. http://dx.doi.org/10.1353/jhe.0.0081
Golde, C. M. (2005). The role of the department and discipline in doctoral student attrition: Lessons from four departments. The Journal of Higher Education, 76(6), 669–700. http://dx.doi.org/10.1353/jhe.2005.0039
Grant, B., & Graham, A. (1999). Naming the game: Reconstructing graduate supervision. Teaching in Higher Education, 4(1), 77–89. http://dx.doi.org/10.1080/1356251990040105
Halse, C. (2011). ’Becoming a supervisor’: The impact of doctoral supervision on supervisors’ learning. Studies in Higher Education, 36(5), 557–570. http://dx.doi.org/10.1080/03075079.2011.594593
Hemer, S. R. (2012). Informality, power and relationships in postgraduate supervision: Supervising PhD candidates over coffee. Higher Education Research & Development, 31(6), 827–839. http://dx.doi.org/10.1080/07294360.2012.674011
Hockey, J. (1994). New territory: Problems of adjusting to the first year of a social science PhD. Studies in Higher Education, 19(2), 177–190. http://dx.doi.org/10.1080/03075079412331382027
Ives, G., & Rowley, G. (2005). Supervisory selection or allocation or continuity of supervision: Ph.D. students’ progress and outcomes. Studies in Higher Education, 30(5), 535–555. http://dx.doi.org/10.1080/03075070500249161
Kam, B. H. (1997). Style and quality in research supervision: The supervisor dependency factor. Higher Education, 34(1), 81–103. http://dx.doi.org/10.1023/A:1002946922952
Karm, M., & Remmik, M. (2013). Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad fotointervjuude põhjal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1, 124–155. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2013.1.07
Kehm, B. M. (2004). Developing doctoral degrees and qualifications in Europe: Good practice and issues of concern – A comparative analysis. In J. Sadlak (Ed.), Doctoral studies and qualifications in Europe and the United States: Status and prospects (pp. 279–296). Bucharest: UNESCO-CEPES.
Kiley, M., & Mullins, G. (2005). Supervisors’ conceptions of research: What are they? Scandinavian Journal of Educational Research, 49(3), 245–262. http://dx.doi.org/10.1080/00313830500109550
Kärner, A. (2008). Doctoral supervision: Towards new concepts and dilemmas. In J. Mikk., M. Veisson & P. Luik (Eds.), Reforms and innovations in Estonian education (pp. 61–76). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.
Lahenius, K. (2012). Communities of practice supporting doctoral studies. The International Journal of Management Education, 10(1), 29–38. http://dx.doi.org/10.1016/j.ijme.2012.02.003
Lave, J., & Wenger, E. (1991). Situated learning: Legitimate peripheral participation. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511815355
Lee, A. (2008). How are doctoral students supervised? Concepts of doctoral research supervision. Studies in Higher Education, 33(3), 267–281. http://dx.doi.org/10.1080/03075070802049202
Leijen, Ä., Lepp, L., & Remmik, M. (ettevalmistamisel). Doktoriõppe katkestajad doktoriõppe protsessist ja katkestamisega seotud teguritest.
Lepp, L., Karm, M., & Remmik, M. (2013a). Supervisors’ activities in supporting PhD students in the supervisory process. In E. Saar & R. Mõttus (Eds.), Higher education at the crossroad: The case of Estonia (pp. 247–265). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.
Lepp, L., Remmik, M., Karm, M., & Leijen, Ä. (2013b). Supervisors’ conceptions of doctoral studies. Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 17(4), 401–415. http://dx.doi.org/10.3176/tr.2013.4.06
Lovitts, B. E. (2001). Leaving the ivory tower: The causes and consequences of departure from doctoral study. Lanham: Rowman & Littlefield.
Mainard, T., van der Rijst, R., van Tartwijk, J., & Wubbels, T. (2009). A model for the supervisor-doctoral student relationship. Higher Education, 58(3), 359–373. http://dx.doi.org/10.1007/s10734-009-9199-8
Manathunga, C. (2005). Early warning signs in postgraduate research education: A different approach to ensuring timely completions. Teaching in Higher Education, 10(2), 219–233. http://dx.doi.org/10.1080/1356251042000337963
Martinsuo, M., & Turkulainen, V. (2011). Personal commitment, support and progress in doctoral studies. Studies in Higher Education, 36(1), 103–120. http://dx.doi.org/10.1080/03075070903469598
Ots, A., Leijen, Ä., & Pedaste, M. (2012). The relationship between doctoral students’ progress in studies and coping with occupational and family responsibilities. In J. Mikk, P. Luik & M. Veisson (Eds.), Lifelong learning and teacher development (pp. 130–145). Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.
Phillips, E., & Pugh, D. S. (2000). How to get a PhD: A handbook for students and their supervisors (3rd ed.). Buckingham: Open University Press.
Pole, C. J., Sprokkereef, A., Burgess, R. G., & Lakin, E. (1997). Supervision of doctoral students in the natural sciences: Expectations and experiences. Assessment & Evaluation in Higher Education, 22(1), 49–63. http://dx.doi.org/10.1080/0260293970220104
Pyhältö, K., Stubb, J., & Lonka, K. (2009). Developing scholarly communities as learning environments for doctoral students. International Journal for Academic Development, 14(3), 221–232. http://dx.doi.org/10.1080/13601440903106551
Riigikogu (1995). Ülikooliseadus. Riigi Teataja I 1995, 12, 119. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/28729.
Riigikogu (2011). Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seadus. Riigi Teataja I 16.03.2011, 3. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/116032011003.
Ryan, G. W., & Bernard, H. R. (2003). Techniques to identify themes. Field Methods, 15(1), 85–109. http://dx.doi.org/10.1177/1525822X02239569
Saarniit, I-I. (2014). Kraadiõppe korraldusest ülikoolis ajalooliselt. M. Remmik. [Helisalvestis, 14.01.2014].
Sambrook, S., Stewart, J., & Roberts, C. (2008). Doctoral supervision … a view from above, below and the middle! Journal of Further and Higher Education, 32(1), 71–84. http://dx.doi.org/10.1080/03098770701781473
Siilivask, K., & Palamets, H. (1982). Tartu Ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
Sinclair, M. (2004). The pedagogy of ’good’ PhD supervision: A national cross-disciplinary investigation of PhD supervision. Australia: Commonwealth of Australia.
Stubb, J., Pyhältö, K., & Lonka, K. (2011). Balancing between inspiration and exhaustion: PhD students experienced socio-psychological well-being. Studies in Continuing Education, 33(1), 33–50. http://dx.doi.org/10.1080/0158037X.2010.515572
Vassil, K., & Solvak, M. (2012). When failing is the only option: Explaining failure to finish PhDs in Estonia. Higher Education, 64(4), 503–516. http://dx.doi.org/10.1007/s10734-012-9507-6
Vilkinas, T. (2002). The PhD process: the supervisor as manager. Education + Training, 44(3), 129–137. http://dx.doi.org/10.1108/00400910210424337
Wisker, G. (2001). The postgraduate research handbook: Succeed with Your MA, MPhil, EdD and PhD. Basingstoke: Palgrave.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).